Tartu maratonile on registreerunud ligi neli tuhat suusasõpra ({{commentsTotal}})

Eeloleval nädalavahetusel osalevad 44. Tartu suusamaratonil tuhanded spordisõbrad nii Eestist kui maailmast. Tänavu sõidetakse maratoni aga esimest korda kahel päeval ning seda tehakse kuuekilomeetrisel kunstlumeringil. Distantsi pikkus on 63 kilomeetri asemel vaid 34 kilomeetrit.

Kui Tartu maraton viimati toimus, kulges rada harjumuspäraselt Otepäält Elvasse. Sel aastal sõidetakse maratoni kahel päeval ja lumepuuduse tõttu Tehvandil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui palju suusatajaid Tartu maratonil tänavu stardib, näitavad laupäevased ja pühapäevased sõidud. Praeguseks on sõitudele registreerinud veidi alla nelja tuhande suusasõbra.

Neljapäeva keskpäeval oli mõni neist juba Otepääl rajal. "Raja kohta ei saa midagi halba öelda. Nende olude kohta, mis praegu on, on rada 5+," kommenteeris Mati.

"Rada on ränk. Ilm on ka päris raske. Kui ta nüüd maratoniks väheke paremaks läheb, siis võib-olla nii hull ei ole, aga sulaga on libisemine kehv ja ma ei kadesta määrimise poolt siin maratonisõitjatel," rääkis Heiki.

Tema hinnangul on õige, et lumepuuduse tõttu maraton Tehvandil korraldatakse. "Tegelikult on see juba aastaid ära jäänud ja inimesed on raha maksnud, aga ei saa sõita. Aga ma ei tea, kas Tehvandi on kõige õigem variant. Aga muidugi, mujal ei olegi ju väga hea. Mina isiklikult ei läheks seda sõitma," arutles Heiki.

Küll aga läheb pühapäeval sõitma Mati, kes, nagu ta ise ütleb, treenib pika ea nimel Tehvandi radadel iga päev.

"See on väga hea mõte, sest kaks varianti on: kas üldse ära jätta või teha maraton siin. Kahest variandist tuleb parim valida ja parim on ikkagi siin teha maraton," ütles Mati.

Ka Maria peab Tehvandil võistluse korraldamist õigeks. "Mina olen väga selle poolt. Juba eelmisel aastal lootsin, et seda tehakse, aga siis vist ei jõutud selleni. Mulle väga see plaan meeldib. Vähemalt saab mingi sõit tehtud," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: