Saaremaa talunik andis välja raamatu aastatest nõukogude armees ({{commentsTotal}})

Talunik Raimond Ellik tutvustas enda kirjutatud raamatut, mis räägib tema elu sellest perioodist, kui kodumaa oli küll kaugel, aga kodu ja Eesti olid südames ehk aastatest nõukogude armees.

Vimati puhkas Ellik kolm aastat tagasi. Et ta töötab 365 päeva aastas, tuleneb tema sõnul armastusest loomade vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mul on praegu 160 lehma, keda ma lüpsan täiesti üksinda. Ja seda tööd ma olen teinud üksi juba 1996. aasta 30. aprillist. Ja selle 7500 päeva jooksul on mul olnud 50 vaba päeva, kui ma olen käinud reisil," rääkis Ellik.

Mõni aasta tagasi näitas "Aktuaalne kaamera", kuidas mees lehmadele laudas Vikerraadiot mängib. Vikerraadio mängib laudas jätkuvalt, raadio on ainult uuem ja mängib veel valjemini.

"Ma ei jõua ju kõiki lehmi ei kallistada, musitada või mis iganes. Raadio kompenseerib nii mõndagi," ütles Ellik.

Neljapäeval oli mehel põhjust aga rutiinist korraks välja tulla, sest ta tutvustas enda kirjutatud raamatut "Võõras mundris võõral maal". Raamat räägib Saaremaa mehe armeeaastatest.

"Ma sain ühe ohvitseri käest tunda nii vett kui ka vilet sellepärast, et ma julgesin olla eestlane ja julgesin rääkida eesti keeles. Kui ma tahtsin, et ma ei unustaks ära eesti keelt, lugesin ma luuletusi, eriti näiteks Tuglase "Merd"," meenutas Ellik.

"Olin seal võõras mees, sest mind ei sallitud. Näiteks usbekid ütlesid, et ma olen kapitalist. Nemad ei teadnud üldse, mis on Eesti. Nemad teadsid seda, et see on Soome, ainult Anne Veskit nad teadsid," lisas ta.

Kahe aasta jooksul kodumaast kaugel juhtunut pole Ellik suutnud siiani unustada ja loodab, et ehk aitab ilmunud raamat seda teha.

"Mulle oli endale vaja seda, sellepärast ma selle kirjutasin, et saaksin oma hinge pealt selle kõik ära. Ma ei tahtnud seda endasse enam jätta," ütles Ellik.

Kuigi Ellik pole kolm aastat puhanud, siis oma puhkuserahad võttis siiski mõni aeg tagasi välja ja selle eest ta raamatu välja andiski.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: