Riigilipp heisati pidulikult Pika Hermanni torni - video ja sõnavõtud ({{commentsTotal}})

{{1487913710000 | amCalendar}}

Vabariigi 99. aastapäeva esimene pidulik sündmus oli rahvuslipu heiskamine päikesetõusu ajal Pika Hermanni torni.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial:

"Tere ja ilusat sünnipäeva hommikut kõigile, kes Toompeale on tulnud, ja ka neile, kes kaamera kaudu kaasa elavad. Lipp Pika Hermanni tornis toob meie hinge uhkust oma riigi üle. Oma vaba riigi üle! Selline soe tunne, nagu ikka sünnipäeval.

Meie armas Eesti Vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said saja-aastaseks ju sajandeid tagasi. Nende rahvastega suheldes oleme ausalt öelnud, et Eesti on alles noor riik. Pole veel saja-aastanegi. Nii et kallid kaasmaalased, ehk on jäänud veel ainult üks aasta, kus võime olla riigina sellised ülemeelikud ninatargad. Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum.

Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.

Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud.

Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: „Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.“ Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.

Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada. Ja see lipp siin tornis jääb lehvima igavesti."

Peapiiskop Urmas Viilma: Eesti lipp ei ole tuulelipp!

Iseseisvuspäeva varahommikul Kuberneri aias riigilipu heiskamisel peetud sõnavõtus kõneles peapiiskop Urmas Viilma Eesti rahvus- ja riigilipu tähendusest, eristades Pika Hermanni tornis lehvivat trikoloori Tallinna teiste tornide tippudesse paigutatud tuulelippudest.

“Eesti sinimustvalge trikoloor ei ole tuulelipp! Selle lipu lehvimine igas suunas ja heiskamine iga ilmaga sümboliseerib meie riigi ja rahva sõltumatust ning märgib vabadust otsustada oma oleviku ja tuleviku üle ise”sõnas peapiiskop Viilma.

Viidates Eesti geopoliitilisele asukohale ning meie maad ja rahvast mõjutanud sündmustele ajaloos ning võimalikele ohtudele tänapäeval ütles Urmas Viilma: “Eesti riigi iseseisvus ei tohi lõpuni olla mõjutatud ei ida- ega lääne-, põhja- ega lõunatuultest. Õppides minevikust, ei saa me riigi ega rahvana vabadusega mängides käituda tuulelipuna.”

Sõnavõtu lõpus õnnistas peapiiskop heisatud lippu, Eesti riiki, tema juhte ja rahvast öeldes: “Selleks, et säilitada oma riigi iseseisvus, rahva kestvus, sealhulgas kõigi südametunnistuse vabadus, lehvigu see lipp Looja õnnistusel Eesti sinitaeva all aegade lõpuni!”

Alates sinimustvalge lipu taas heiskamisest Pika Hermanni torni tippu 24. veebruaril 1989. aastal, on varahommikuse liputseremoonia juurde kuulunud traditsiooniliselt parlamendi spiikri kõne, peapiiskopi lühike sõnavõtt Eesti hümni ning laulude “Lipulaul” ja Hoia, Jumal, Eestit!” laulumine.

Toimetaja: Priit Luts



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.