Riigilipp heisati pidulikult Pika Hermanni torni - video ja sõnavõtud ({{commentsTotal}})

{{1487913710000 | amCalendar}}

Vabariigi 99. aastapäeva esimene pidulik sündmus oli rahvuslipu heiskamine päikesetõusu ajal Pika Hermanni torni.

Riigikogu esimehe Eiki Nestori kõne pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial:

"Tere ja ilusat sünnipäeva hommikut kõigile, kes Toompeale on tulnud, ja ka neile, kes kaamera kaudu kaasa elavad. Lipp Pika Hermanni tornis toob meie hinge uhkust oma riigi üle. Oma vaba riigi üle! Selline soe tunne, nagu ikka sünnipäeval.

Meie armas Eesti Vabariik on saanud aasta vanemaks ja suur juubel pole enam kaugel. Ehk olete teiegi mõelnud, et eriti need meist lääne suunda jäävad riigid said saja-aastaseks ju sajandeid tagasi. Nende rahvastega suheldes oleme ausalt öelnud, et Eesti on alles noor riik. Pole veel saja-aastanegi. Nii et kallid kaasmaalased, ehk on jäänud veel ainult üks aasta, kus võime olla riigina sellised ülemeelikud ninatargad. Aasta pärast saabub juba soliidne vanus, kus saab olla ja ka peab olema tänasest veelgi väärikam, aga ka täiskasvanulikum.

Aga ehk paneb meie kui riigi raske ja keeruline lapsepõlv meile hoopis veel ühe kohustuse? Tuletada meelde meie liitlastele, et olgu su riik saja-aastane või sajanditevanune, kaasaegses maailmas saame olla tugevad ainult kõik koos ühtse perena.

Ma olen kindel, et ei kao meist ka tulevikus kuskile selline nooruslik ja otsiv vaim. Avatus ja soov ikka ja jälle seda riiki luua ja kasvatada. Edasi minna ja mitte sulguda. Elada mitte ainult iseendale ja oma perele, vaid soovida parimat ka oma sõpradele ja naabritele, töökaaslastele ja üldse kõigile, kes seda maad omaks peavad või lihtsalt austavad. Meie kõigi ühine Eesti on see maa, kus me saame olla vabad ja õnnelikud.

Ma loodan, et noorem põlvkond ei pahanda, aga mu järgmised sõnad on eriti mõeldud meile, kes me olime sunnitud elama ka ajal, millal vabast Eesti riigist sai vaid unistada. Mul läks tugevasti hinge üks tervitus vabariigi aastapäevaks, kus Eesti kõige ilusama saare ühe põhikooli kolmanda klassi lapsed räägivad sellest, mis neile siin riigis meeldib ja mis võiks parem olla. Meie, täiskasvanud, oskame ju olla ka vaoshoitud ja viksid-viisakad. Lapsed aga on oma vastustes siirad ja vahetud. Teinekord ka naljakad, teate ju küll. Tegelikult tahaks iga vastuse peale käsi plaksutada. Seal üks tüdruk vastab küsimusele – mis talle Eestis meeldib – nii: „Eesti on ilus maa ja siin ei pruugi enam kunagi sõda tulla. Ma ei karda seda, et tuleks.“ Ma usun, et nendes sõnades on suurim tänu, mida uus põlvkond meile, vanematele, öelda saab.

Selle nimel, et vabas Eestis sündinud ja siin sirguvad lapsed ei karda, tasus meil elada. Ja see lipp siin tornis jääb lehvima igavesti."

Peapiiskop Urmas Viilma: Eesti lipp ei ole tuulelipp!

Iseseisvuspäeva varahommikul Kuberneri aias riigilipu heiskamisel peetud sõnavõtus kõneles peapiiskop Urmas Viilma Eesti rahvus- ja riigilipu tähendusest, eristades Pika Hermanni tornis lehvivat trikoloori Tallinna teiste tornide tippudesse paigutatud tuulelippudest.

“Eesti sinimustvalge trikoloor ei ole tuulelipp! Selle lipu lehvimine igas suunas ja heiskamine iga ilmaga sümboliseerib meie riigi ja rahva sõltumatust ning märgib vabadust otsustada oma oleviku ja tuleviku üle ise”sõnas peapiiskop Viilma.

Viidates Eesti geopoliitilisele asukohale ning meie maad ja rahvast mõjutanud sündmustele ajaloos ning võimalikele ohtudele tänapäeval ütles Urmas Viilma: “Eesti riigi iseseisvus ei tohi lõpuni olla mõjutatud ei ida- ega lääne-, põhja- ega lõunatuultest. Õppides minevikust, ei saa me riigi ega rahvana vabadusega mängides käituda tuulelipuna.”

Sõnavõtu lõpus õnnistas peapiiskop heisatud lippu, Eesti riiki, tema juhte ja rahvast öeldes: “Selleks, et säilitada oma riigi iseseisvus, rahva kestvus, sealhulgas kõigi südametunnistuse vabadus, lehvigu see lipp Looja õnnistusel Eesti sinitaeva all aegade lõpuni!”

Alates sinimustvalge lipu taas heiskamisest Pika Hermanni torni tippu 24. veebruaril 1989. aastal, on varahommikuse liputseremoonia juurde kuulunud traditsiooniliselt parlamendi spiikri kõne, peapiiskopi lühike sõnavõtt Eesti hümni ning laulude “Lipulaul” ja Hoia, Jumal, Eestit!” laulumine.

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: