Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta ({{commentsTotal}})

Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

99 aastat tagasi lõi Eesti endale uue tuleviku. Vabariigi väljakuulutamine näitas selgesti, et meie rahva, meie keele ja kultuuri parimaks hoidmiseks oli tarvis oma riiki.

Euroopa pöörles esimese maailmasõja keerises, mis kustutas kaardilt impeeriume ja andis võimaluse rahvusriikide sünniks.
Väikese rahva võimalus oma riigi loomiseks on väike ja vähe tõenäoline. Seda hetke peavad soosima aeg ja ümbritsev keskkond. Kõige krooniks tuleb rahval endal õigel päeval ja tunnil ohjad haarata.

Meie rahvas oli selleks päevaks valmis. Eestil oli oma haritlaskond ja rahvuslikult mõtlevad eestvedajad. Eestil olid olemas inimesed, kes lootsid, uskusid ja tahtsid, kes läksid lahingusse ja võitlesid välja Eesti omariikluse.
Vabadussõja laiem tähendus meie ajaloos ongi see, et ka väikesel rahval on koht päikese all ja õigus riigina oma asju ise otsustada. Vabadussõda andis meile julguse ja kindluse öelda, et see siin on Eesti riik.

Täna, Eesti vabariigi 99. aastapäeval on Vabadussõja võidusamba jalamil paslik mõelda nendele inimestele, kelle jaoks Eesti jäi igavesti nooreks, kes andsid oma elu teadmata, mis tuleb, kuid lootes, et meie riik ja rahvas jäävad püsima.

Vabadussõja päevil saime kinnitust tõdemusele, et me oleme tugevad siis, kui meie kõrval on sõbrad ja liitlased. Me mäletame ajaloost, kui oluline oli Suurbritannia laevastiku sõjaline toetus selleks, et lahinguõnn meie poole pöörduks. Lisaks brittidele olid Eesti vabaduse eest võitlemas paljude teistegi riikide vabatahtlikud.

Ka praegu oleme tugevad, sest Eesti on maailma kõige võimsama sõjalise liidu liige. Tänini ei ole ükski riik suutnud panna kahtluse alla NATO heidutuse jõudu. See jõud on loodud selleks, et kaitsta oma liikmesriike mistahes sõjalise ohu eest. See jõud on Eestis kohal ning Eesti on osa sellest jõust.

Liitlasvägede paiknemine NATO riikide territooriumil on tavapärane ning igapäevane praktika. Sarnaselt Eestiga asuvad Ameerika Ühendriikide üksused rohkem kui poolte NATO riikide baasides. Need üksused tegelevad väljaõppe ning kaitsealase koostööga. Selle eesmärk on paremini toimiv liitlassuhe ja kindlamini kaitstud NATO.

Alates selle aasta kevadest on Tapa linn saamas juurde üle tuhande uue asuka, kelle igapäevatöö ja teenistus on seotud NATO suurendatud kohalolekuga alliansi idatiival. Selle lahingugrupi raamriik on Ühendkuningriik ning koos meie briti sõpradega teenivad kõrvuti prantsuse ja taani kaitseväelased.

Eesti kaitseväe jaoks on see justkui taaskohtumine relvavendadega, sest koos brittidega teenisime rasketes tingimustes Afganistanis Helmandi provintsis. Koos prantslastega olime esimesed, kes reageerisid usuvägivalla puhkemisele Kesk-Aafrika vabariigis. Koos taanlastega teenisime õlg õla kõrval Bosnias ja Kosovos.

Meie soov on, et liitlased tunneksid end Eestis koduselt. Selle nimel on Eesti riik teinud vajalikud ettevalmistused. Oleme ehitanud kasarmuid ja laiendanud harjutusväljasid. Kuid kõige olulisem on see, et Eesti inimesed võtaksid meie liitlased omaks, sest nii on kõige parem jõuda koos lähemale sellele eesmärgile, miks Eesti on NATOs ja NATO on Eestis. See eesmärk on, et me oleksime paremini kaitstud.

Head kaasmaalased!

Eesti sõjalise riigikaitse alustalad on võrdselt nii kollektiivne kaitse kui ka iseseisev kaitsevõime. Eesti riik on oma valikutes olnud kindel ja kaitseväe arendamine on juba aastaid olnud tähelepanu keskpunktis. Me ei saa lubada endale olla käed rippus, silmapiirile suunatud pilk läänest abi ootamas. Kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta.

Järgnevatel aastatel näeb riigikaitse arendamine ette suurema hulga ajateenijate kaasamist meie reservväe ülesehitamisel. Me oleme nii suurtel õppustel kui ka välk-kogunemistel oma reservväelaste valmisolekut ja oskusi proovile pannud. Me oleme kogenud, et Eesti inimeste soov ja tahe riiki kaitsta on reaalne ja arvestatav.

Selleks, et Eesti kaitsevägi saaks välja õpetada rohkem ajateenijaid, peame olema valmis tihedamaks kahekõneks kogu Eesti ühiskonnaga. Eesti kaitseväe soov on, et meie noored oleksid terved ja tegusad, et nad näeksid ajateenistuses võimalust teadmiste ja oskuste omandamiseks. Neile teadmistele ja oskustele tuginebki meie reservvägi. Need aitavadki hoida meie iseseisvat kaitsevõimet pidevas uuenemises.

Selleks, et ka tulevikus saaksime Eestit kaitsta, peab meid olema rohkem. Praegu on Eesti rahva püsimajäämine ja juurdekasv oluline sõlmküsimus. Kaitseväelaste jaoks on sellel küsimusel ka väga praktiline mõõde – kellega me kaitseme ja keda me kaitseme?

Mul on hea meel, et meil on palju perekondi, kus ajateenistusse, reservkogunemisele või Kaitseliidu õppusele minek on loomulik valik. Meie seas on suuri peresid, kust on sirgunud hulga jagu riigikaitsjaid.

Täna siin, Vabaduse väljakul tahan tänada ja eeskujuks tuua perekond Kirschenbergi Lõuna-Eestist. Selle pere viiest pojast neli on oma teenistust alustanud kuperjanovlastena. Viies, kõige noorem on avaldanud soovi asuda Kuperjanovi pataljonis ajateenistusse järgmisel aastal. See on selge märk, et Eesti riigi teenimine on selles peres auasi.

Head Eesti inimesed!

Mõne tunni eest olime videosilla vahendusel ühenduses meie kaitseväelastega, kes teenivad oma riiki kodust kaugel. Meie kaitseväelased on osalenud missioonidel maailma eri paigus rohkem kui 20 aastat. Nad on teinud Eesti riigi suuremaks ja andnud meile võimaluse rääkida ja otsustada võrdselt kõigi meie sõprade ja liitlastega. Meie sõdurid on ehitanud usalduse silla, mis on toonud liitlased Eestisse.

Meie valmisolek olla kohal seal, kus nõrgemad vajavad kaitset või rahu, kus tuleb hoida relv käes, on kinnitus sellest, et Eesti näeb end osana kogukonnast, kus põhimõtteil ja väärtustel on kindel koht.
Ettearvamatus ja muutlikus maailmas peame silmas pidama seda, et meie rahva iseseisvus ja vabadus ei ole kunagi olnud, ega saa kunagi olema iseenesestmõistetav. Meie rahva ja vabaduse kaitseks on loodud Eesti riik.

Elagu Eesti vabariik!

Toimetaja: Priit Luts



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: