Galerii: teadus-, spordi- ja kultuuripreemiate ning Wiedemanni keeleauhinna üleandmine ({{commentsTotal}})

Peaminister Jüri Ratas andis Eesti Vabariigi 99. aastapäeval Teaduste Akadeemias üle riigi teaduspreemiad, F. J. Wiedemanni keeleauhinna ning spordi- ja kultuuripreemiad.

Ratas ütles preemiate üleandmisel, et Eesti riigi vaimse rikkuse ja väärika tuleviku jaoks on kultuuri, keele, hariduse, teaduse ning spordi elujõulisus määrava tähtsusega.

"Eesti keel, meie traditsioonid ja kohalikud haritlased olid Eesti rahvusliku ärkamisaja tugisambaks ning andsid hindamatu panuse Eesti Vabariigi iseseisvumisel," ütles peaminister.

"Täna 99 aastat tagasi sündis Eesti Vabariik. Pole väärikamat päeva, mil anda üle meie kultuuri-, spordi- ja teaduspreemiad ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind. Igaüks nende preemiate saajate hulgast on selle enamgi kui ära teeninud," lisas ta.

Riigi teaduspreemiad pälvisid

Enn Tõugu - pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö
Gennadi Vainikko - pikaajaline tulemuslik teadus- ja arendustöö
​Elmo Tempel - täppisteadused: tööde tsükkel "Galaktilised filamendid kosmilises võrgustikus"
Mait Metspalu, Toomas Kivisild, Luca Pagani, Monika Karmin, Lauri Saag ja Richard Villems - keemia ja molekulaarbioloogia: tööde tsükkel "Inimkonna geneetilise varieeruvuse olemus ja kujunemine"
Marlon Gerardo Dumas Menjivar - tehnikateadused: uurimistöö "Äriprotsesside andmekaeve teooria"
Tambet Teesalu - arstiteadus: teadus-arendustöö "Kullerpeptiidide väljatöötamine sihtmärgistatud vähiraviks"
Olev Vinn - geo- ja bioteadused: tööde tsükkel "Fanerosoikumi selgrootute paleoökoloogia ja biomineralisatsioon"
Kalev Jõgiste (koll. j), Marek Metslaid ja Kajar Köster - põllumajandusteadused: teadustöö "Häiringurežiimi ja ainevoogude tähtsus boreaalse ja hemiboreaalse vööndi metsade majandamisel"
Lauri Mälksoo - sotsiaalteadused: tööde tsükkel "Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest ja inimõigustest"
Heiki Valk - humanitaarteadused: tööde tsükkel "Eesti hilismuinasaja ja ajaloolise aja maa-arheoloogia: ühiskond ja kultuur"

Riigi Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat

Marja Kallasmaa - keele ja kultuuriloo varamu "Eesti kohanimeraamatu" loomise ja toimetamise ning silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel

Riigi kultuuripreemiate laureaadid

Neeme Järvi - pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Lembit Ulfsak - pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Kalle Kasemaa - pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
Mari-Liis Lill ja Paavo Piik - ühislavastuse "Teisest silmapilgust" eest
Kadri Voorand - albumi "Armupurjus", aktiivse kontserttegevuse nii Eestis kui ka välismaal, vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ja kava "Kummardus Veljo Tormisele" eest
Sven Grünberg - juubelihooaja ja -kontsertide "Autoportreed" eest
Vox Clamantis - 20. hooaja ja Arvo Pärt "The Deer´s Cry" albumi eest
Kadri Mälk - kahe isikunäituse ja raamatu "Testament" eest

Riigi spordipreemiate laureaadid

Rein Kirsipuu - pikaajalise tulemusliku töö eest jalgrattaspordi arendamisel
Rein Haljand - pikaajalise tulemusliku töö eest spordipedagoogi ja rahvusvaheliselt tunnustatud sporditeadlasena
Ksenija Balta - eduka esinemise eest Euroopa meistrivõistlustel ja Rio de Janeiro olümpiamängudel 2016. aastal
Rasmus Mägi - eduka esinemise eest Rio de Janeiro olümpiamängudel 2016. aastal
Andrei Jämsä, Allar Raja, Tõnu Endrekson ja Kaspar Taimsoo - pronksmedali võitmise eest Rio de Janeiro olümpiamängudel ja kuldmedali võitmise eest Euroopa meistrivõistlustel sõudmises paarisaerulise neljapaadi meeskonnas 2016. aastal
Matti Killing - tulemusliku töö eest treenerina Eesti paarisaerulise neljapaadi meeskonna ettevalmistamisel 2016. aasta Euroopa meistrivõistlusteks sõudmises ja Rio de Janeiro olümpiamängudeks
Kert Toobal - olulise panuse eest Eesti meeste võrkpallikoondise liidrina Euroopa Liiga võitmisel 2016. aastal ja pääsu tagamisel Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile
Kelly Sildaru - eduka esinemise eest rahvusvahelistel ekstreemspordivõistlustel 2016. aastal

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: