Erik Moora: kõne näitas, et presidendina näeb Kaljulaid end kui lahenduste otsijat ({{commentsTotal}})

Erik Moora hinnangul näitas president Kersti Kaljulaidi kõne, et ta näeb end kui konstruktiivset inimest, kes näeb lahendusi, selle asemel, et vinguda.

"Kõige olulisem küsimus selles kõnes, ma arvan, et kogu Eesti rahvale oli see, kes on meie president Kersti Kaljulaid, sest just läbi selliste suurte, pikkade, poliitiliste läbikirjutatud, läbimõeldud kõnede avab ta oma isikut ja ennast kõige rohkem," rääkis Moora, mis temal presidendi kõnest enim meelde jäi.

Moora tõi välja, et presidendi kõne oli jagunenud mitmesse blokki, kus ta pakkus välja lahendusi.

"Täna kuulsime mitut eraldi blokki, millest nägime, et presidendina Kaljulaid näeb ennast kui väga konstruktiivset inimest, kes näeb lahendusi, kes ei hala, ei vingu, ei võta vaevaks kiruda poliitikuid - vähemalt veel mitte -, ei pane energiat sellesse, et kurta ja osutada ainult suurtele murekohtadele, vaid tema lähenemine nendele küsimustele on selline, et on lahendus ja me otsime seda," ütles ta.

"Mõnel juhul ta pakkus väga konkreetseid, uusi ja värskeid lahendusi. Näiteks see, kuidas sotsiaalprobleeme tõhusamalt korda teha kogukondlikul tasandil. Mõnel juhul otsis ta lahendust ka sellest, et ta erinevaid osapooli lepitas. See sama komberuumi, multikulturaalsuse blokk kõnest on ju sellest suuremast vaidlusest ühiskonnas, kus vaidlus käib välja servades - ühes servas öeldakse, et ei mingit multikulturaalsust, seda ei anna mitte mingil juhul lepitada eestlusega, teises servas öeldakse, et niimoodi räägivad vastikud natsid jne. President tegelikult sisuliselt sidus neid kahte poolt omavahel, sõlmis ja näitas, et lõpuks otsustatakse need lahendused ja küsimused ikkagi keset välja," selgitas Moora.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: