Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik! ({{commentsTotal}})

Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja.
Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja. Autor/allikas: erakogu

Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

Eesti Vabariik kuulutati 1918. aastal välja tingimustes, mil õiguslikult ei olnud seda võimalik teha. Küll aga oli kujunenud soov olla sõltumatu eesti keelel ja meelel põhinev riik. Nii võib tinglikult öelda, et kuigi de jure riiki veel ei olnud, olid juba olemas selle kodanikud ja teatud kollektiivne teadvus.

Sarnane oli olukord Eesti taasiseseisvumise päevil, mil kodanikualgatus- ja tunne ei piirdunud vaimu- ja kultuurieliidiga, vaid ajal, mil Eesti riiki kui organisatsiooni veel ei olnud ja tulevik oli enam kui lahtine, laulsid, kogunesid ja avaldasid ühiselt meelt väga erinevad Eestimaa inimesed.

Just tänu neile Eestimaa inimestele ja nende jaoks loodi ja taastati Eesti riik. Rääkides eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilitamisest läbi aegade, nagu näeb ette meie põhiseaduse preambul, siis esimene eeldus selleks on, et Eesti oleks jätkuvalt inimeste riik – kõigi inimeste.

Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Just samas vaimus, nagu panid 1918. aastal iseseisvusmanifestis kirja Maanõukogu liikmed Karl Ast, Jüri Jaakson, Juhan Kukk ja Jüri Vilms:

„1. Kõik Eesti wabariigi kodanikud, usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale waatamata, leiavad ühtlast kaitset wabariigi seaduste ja kohtute ees.

2. Wabariigi piirides elawatele rahwuslistele wähemustele, wenelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahwuskulturilised autonomia õigused.

3. Kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma seaduste alusel, mida walitsus wiibimata peab wälja töötama.

4. Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised wangid tulewad otsekohe wabastada.“

Juba tollal oli selge, et „oma“ inimene ei tähenda ainult eestlasi, vaid justnimelt eestimaalasi, Eestimaa inimesi, „usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale vaatamata“. Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Eesti riik põhineb niisiis algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel. Toona polnud need küll veel leidnud väljendust süsteemselt rahvusvahelisel tasandil (see saabus inimõiguste ülddeklaratsiooniga 1948. aasta 10. detsembril), küll aga enamuse Euroopa riikide (ja Ameerika Ühendriikide) konstitutsioonides ja – nagu viidatud – ka Eesti iseseisvusmanifestis, hilisematest põhiseadustest rääkimata. Eesti kuulutati iseseisvusmanifestis „iseseiswaks demokratliseks wabariigiks“ ja seda on ta õnneks ka praegu.

Kuigi inimõigused ja nende aluspõhimõtted nagu ka demokraatia, õigusriigi ja sotsiaalriigi põhimõtted on kindlalt jõus ka praegu kehtivas põhiseaduses ning rahvusvahelistes õigusaktides, on inimõigused ja nende alusväärtused üha enam löögi all.

Oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Kantuna soovist neid põhimõtteid ja väärtusi Eestis ja maailmas elus hoida ning inspireerituna fantastilisest sünergiast, mis tekib, kui kokku saavad paljudest erinevatest riikidest, erineva kultuuritaustaga, kuid ühtmoodi maailmast, inimestest ja Eestist hoolivad noored inimesed, oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Blogi autorid on üliõpilased, kes on Eestis selleks, et omandada Tartu Ülikoolis magistrikraad inimõiguste alal, kuid kaasa mõtlema ja oma kirjatükke pakkuma on oodatud kõik, kel inimõiguste vastu huvi ja jagada mõni põnev kogemus või lugu. Selleks võtke julgesti ühendust, kasutades blogis näidatud kontakti!

Kingime Eestile sünnipäevaks 100 lugu inimõigustest ja loodetavasti kordades rohkem selle teemalisi mõttevahetusi, kommentaare ja arvamusi, mis aitavad kaasa sellele, et säiliks Eesti keele ja kultuuri säilimise alus ja eeltingimus: et Eesti oleks täna ja tulevikus jätkuvalt kõigi Eestimaa inimeste riik – avatud, hooliv, demokraatlik.

Blogi, täpsema info ja esimesed lood sellest, miks inimõigused on olulised, leiab aadressilt inimoigusteblogi.com.

Toimetaja: Rain Kooli



DNA molekul.

Eakad vanemad pärandavad lastele kümneid geenimutatsioone

Inimesed saavad lapsevanemaks üha hilisemas eas. Sellega kaasnevalt võib oluliselt kasvada aga ka järeltulijatele edasi antavate geenimutatsioonide hulk, selgub mahukast geeniuuringust. Kuigi nende koguarv on tagasihoidlik, kasvatab see siiski riski geneetiliste häirete tekkeks.

Järgmisel aastal valmib neli suuremat büroohoonet, neist kaks Ülemiste City's.

Omanikust üürnikuks: suurte büroohoonete müük on kokku kuivanud

Järgmisel aastal on Tallinnas valmimas neli suuremat büroohoonet, millele jooksvalt üürnikke otsitakse. Tendents on selles suunas, et järjest enam kliente eelistab äriruume üürida, mitte osta. Investorid soetavad eeskätt hea tootlusega väiksemaid äriruume väljaüürimiseks, mida aga turul palju pole.

Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: