Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik! ({{commentsTotal}})

Autor: erakogu

Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

Eesti Vabariik kuulutati 1918. aastal välja tingimustes, mil õiguslikult ei olnud seda võimalik teha. Küll aga oli kujunenud soov olla sõltumatu eesti keelel ja meelel põhinev riik. Nii võib tinglikult öelda, et kuigi de jure riiki veel ei olnud, olid juba olemas selle kodanikud ja teatud kollektiivne teadvus.

Sarnane oli olukord Eesti taasiseseisvumise päevil, mil kodanikualgatus- ja tunne ei piirdunud vaimu- ja kultuurieliidiga, vaid ajal, mil Eesti riiki kui organisatsiooni veel ei olnud ja tulevik oli enam kui lahtine, laulsid, kogunesid ja avaldasid ühiselt meelt väga erinevad Eestimaa inimesed.

Just tänu neile Eestimaa inimestele ja nende jaoks loodi ja taastati Eesti riik. Rääkides eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilitamisest läbi aegade, nagu näeb ette meie põhiseaduse preambul, siis esimene eeldus selleks on, et Eesti oleks jätkuvalt inimeste riik – kõigi inimeste.

Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Just samas vaimus, nagu panid 1918. aastal iseseisvusmanifestis kirja Maanõukogu liikmed Karl Ast, Jüri Jaakson, Juhan Kukk ja Jüri Vilms:

„1. Kõik Eesti wabariigi kodanikud, usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale waatamata, leiavad ühtlast kaitset wabariigi seaduste ja kohtute ees.

2. Wabariigi piirides elawatele rahwuslistele wähemustele, wenelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahwuskulturilised autonomia õigused.

3. Kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma seaduste alusel, mida walitsus wiibimata peab wälja töötama.

4. Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised wangid tulewad otsekohe wabastada.“

Juba tollal oli selge, et „oma“ inimene ei tähenda ainult eestlasi, vaid justnimelt eestimaalasi, Eestimaa inimesi, „usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale vaatamata“. Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Eesti riik põhineb niisiis algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel. Toona polnud need küll veel leidnud väljendust süsteemselt rahvusvahelisel tasandil (see saabus inimõiguste ülddeklaratsiooniga 1948. aasta 10. detsembril), küll aga enamuse Euroopa riikide (ja Ameerika Ühendriikide) konstitutsioonides ja – nagu viidatud – ka Eesti iseseisvusmanifestis, hilisematest põhiseadustest rääkimata. Eesti kuulutati iseseisvusmanifestis „iseseiswaks demokratliseks wabariigiks“ ja seda on ta õnneks ka praegu.

Kuigi inimõigused ja nende aluspõhimõtted nagu ka demokraatia, õigusriigi ja sotsiaalriigi põhimõtted on kindlalt jõus ka praegu kehtivas põhiseaduses ning rahvusvahelistes õigusaktides, on inimõigused ja nende alusväärtused üha enam löögi all.

Oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Kantuna soovist neid põhimõtteid ja väärtusi Eestis ja maailmas elus hoida ning inspireerituna fantastilisest sünergiast, mis tekib, kui kokku saavad paljudest erinevatest riikidest, erineva kultuuritaustaga, kuid ühtmoodi maailmast, inimestest ja Eestist hoolivad noored inimesed, oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Blogi autorid on üliõpilased, kes on Eestis selleks, et omandada Tartu Ülikoolis magistrikraad inimõiguste alal, kuid kaasa mõtlema ja oma kirjatükke pakkuma on oodatud kõik, kel inimõiguste vastu huvi ja jagada mõni põnev kogemus või lugu. Selleks võtke julgesti ühendust, kasutades blogis näidatud kontakti!

Kingime Eestile sünnipäevaks 100 lugu inimõigustest ja loodetavasti kordades rohkem selle teemalisi mõttevahetusi, kommentaare ja arvamusi, mis aitavad kaasa sellele, et säiliks Eesti keele ja kultuuri säilimise alus ja eeltingimus: et Eesti oleks täna ja tulevikus jätkuvalt kõigi Eestimaa inimeste riik – avatud, hooliv, demokraatlik.

Blogi, täpsema info ja esimesed lood sellest, miks inimõigused on olulised, leiab aadressilt inimoigusteblogi.com.

Toimetaja: Rain Kooli



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.