Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik! ({{commentsTotal}})

Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja.
Mariann Rikka on TÜ õigusteaduskonna magister ja inimõiguste blogi peatoimetaja. Autor/allikas: erakogu

Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

Eesti Vabariik kuulutati 1918. aastal välja tingimustes, mil õiguslikult ei olnud seda võimalik teha. Küll aga oli kujunenud soov olla sõltumatu eesti keelel ja meelel põhinev riik. Nii võib tinglikult öelda, et kuigi de jure riiki veel ei olnud, olid juba olemas selle kodanikud ja teatud kollektiivne teadvus.

Sarnane oli olukord Eesti taasiseseisvumise päevil, mil kodanikualgatus- ja tunne ei piirdunud vaimu- ja kultuurieliidiga, vaid ajal, mil Eesti riiki kui organisatsiooni veel ei olnud ja tulevik oli enam kui lahtine, laulsid, kogunesid ja avaldasid ühiselt meelt väga erinevad Eestimaa inimesed.

Just tänu neile Eestimaa inimestele ja nende jaoks loodi ja taastati Eesti riik. Rääkides eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilitamisest läbi aegade, nagu näeb ette meie põhiseaduse preambul, siis esimene eeldus selleks on, et Eesti oleks jätkuvalt inimeste riik – kõigi inimeste.

Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Just samas vaimus, nagu panid 1918. aastal iseseisvusmanifestis kirja Maanõukogu liikmed Karl Ast, Jüri Jaakson, Juhan Kukk ja Jüri Vilms:

„1. Kõik Eesti wabariigi kodanikud, usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale waatamata, leiavad ühtlast kaitset wabariigi seaduste ja kohtute ees.

2. Wabariigi piirides elawatele rahwuslistele wähemustele, wenelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahwuskulturilised autonomia õigused.

3. Kõik kodanikuwabadused, sõna-, trüki-, usu-, koosolekute-, ühisuste-, liitude- ja streikidewabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peawad kogu Eesti riigi piirides wääramata maksma seaduste alusel, mida walitsus wiibimata peab wälja töötama.

4. Ajutisele Walitsusele tehtakse ülesandeks wiibimata kohtuasutusi sisse seada kodanikkude julgeoleku kaitseks. Kõik politilised wangid tulewad otsekohe wabastada.“

Juba tollal oli selge, et „oma“ inimene ei tähenda ainult eestlasi, vaid justnimelt eestimaalasi, Eestimaa inimesi, „usu, rahwuse ja politilise ilmawaate peale vaatamata“. Oli selge, et Eesti riigil on mõte siis ja edukas saab ta olla siis, kui annab oma inimestele õigused ja vabadused, väärtustab ja kaitseb igaüht võrdselt.

Eesti riik põhineb niisiis algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel. Toona polnud need küll veel leidnud väljendust süsteemselt rahvusvahelisel tasandil (see saabus inimõiguste ülddeklaratsiooniga 1948. aasta 10. detsembril), küll aga enamuse Euroopa riikide (ja Ameerika Ühendriikide) konstitutsioonides ja – nagu viidatud – ka Eesti iseseisvusmanifestis, hilisematest põhiseadustest rääkimata. Eesti kuulutati iseseisvusmanifestis „iseseiswaks demokratliseks wabariigiks“ ja seda on ta õnneks ka praegu.

Kuigi inimõigused ja nende aluspõhimõtted nagu ka demokraatia, õigusriigi ja sotsiaalriigi põhimõtted on kindlalt jõus ka praegu kehtivas põhiseaduses ning rahvusvahelistes õigusaktides, on inimõigused ja nende alusväärtused üha enam löögi all.

Oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Kantuna soovist neid põhimõtteid ja väärtusi Eestis ja maailmas elus hoida ning inspireerituna fantastilisest sünergiast, mis tekib, kui kokku saavad paljudest erinevatest riikidest, erineva kultuuritaustaga, kuid ühtmoodi maailmast, inimestest ja Eestist hoolivad noored inimesed, oleme otsustanud valada oma mitmekesised kogemused ja teadmised blogi vormi ja kinkida selle Eestile 100. sünnipäevaks.

Blogi autorid on üliõpilased, kes on Eestis selleks, et omandada Tartu Ülikoolis magistrikraad inimõiguste alal, kuid kaasa mõtlema ja oma kirjatükke pakkuma on oodatud kõik, kel inimõiguste vastu huvi ja jagada mõni põnev kogemus või lugu. Selleks võtke julgesti ühendust, kasutades blogis näidatud kontakti!

Kingime Eestile sünnipäevaks 100 lugu inimõigustest ja loodetavasti kordades rohkem selle teemalisi mõttevahetusi, kommentaare ja arvamusi, mis aitavad kaasa sellele, et säiliks Eesti keele ja kultuuri säilimise alus ja eeltingimus: et Eesti oleks täna ja tulevikus jätkuvalt kõigi Eestimaa inimeste riik – avatud, hooliv, demokraatlik.

Blogi, täpsema info ja esimesed lood sellest, miks inimõigused on olulised, leiab aadressilt inimoigusteblogi.com.

Toimetaja: Rain Kooli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema