Politoloogide sõnul eristus Kaljulaidi kõne teiste presidentide omadest ({{commentsTotal}})

President Kersti Kaljulaidi vabariigi aastapäeva kõne oli paljuski unikaalne ja eelmiste presidentide pidupäevakõnedest erinev, leiavad politoloogid.

Erinevalt eelmistest presidentidest ei keskendunud Kaljulaid politoloogide sõnul liigselt ajaloole, vaid pühendas suure osa kõnest kultuurile, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nende sõnul jäi kõlama ka uusi ja tervitatavaid mõtteid, nagu eestlaste hingeseisundi ja koduvägivalla teema.

"Ma arvan, et president võttis päris hästi kokku oma senise tegevuse ja ilmselt ka tulevase tegevuse just ühe lausega - et kommetes konservatiivsed, oleme ometigi ühiskonnana üks maailma innovatiivsemaid. Ja ma arvan, et see on täpselt see, kuidas ta ise võib-olla soovib ennast ka esitleda ja presidendina olla - tõepoolest natukene konservatiivne, aga samas ei takista see teda üldse olemast ambitsioonikas, ettevõtlik, innukas," kommenteeris politoloog Vello Pettai.

Rein Toomla sõnul oli presidendi kõne hea üllatus.

"Ei olnud valmis niivõrd heaks asjaks. See oli nüüd ootamatus, et Kersti Kaljulaid tuleb välja selliste mõtetega ja niivõrd elegantselt. See oli kindlasti ootamatus ja tohutult plusspoole peale pandav ootamatus. Kõne esimene pool oli niivõrd võimas, see oli ikka tugevalt kõrgintellektuaalne. Teises pooles läks ta päevapoliitikasse, mis oleks olnud kindlasti omal kohal ja õiged asjad, aga võib-olla mitte seal," selgitas politoloog.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: