"Aktuaalne kaamera" uuris tallinlaste arvamust presidendi kõne kohta ({{commentsTotal}})

"Aktuaalne kaamera" uuris, mida tallinnlased arvavad presidendi vabariigi aastapäeva kõnest. Enamikule vastanuist jättis president positiivse mulje. Need, kes on skeptilised arengute suhtes Euroopas, olid skeptilised ka presidendi suhtes.

"Kõne oli muidugi super, ma ütleks. Mulle meeldis see, et president julges natukene rääkida ka meie rahvuslusest selles võtmes, et Eesti riik peaks oma rahvast ka ikkagi hoidma. See on väga julge sõnum - ma olen sellega ikka väga rahul," kommenteeris Tõnu, kelle sõnul on Kaljulaid pärast ametisse saamist teda heas mõttes üllatanud.

"Enne ma ei tundnud teda, aga täitsa normaalne - mulle meeldib. Ta on teistsugune kui teised," ütles Eevi.

"Tundub, et ta mõtleb nagu enamik Euroopa Liidu ametnikke ja on selle ühtse ideoloogia pooldaja, mida meile praegu peale surutakse," sõnas aga Anu. "Ma ei poolda Rail Balticut, sest see tundub väikese riigi jaoks liiga suure ja rahamahuka projektina. Pole kindel, kas see ennast ära tasub. Ma ei poolda ka massiimmigratsiooni, mis praegu toimub," lisas ta.

Inna pidas presidendi kõnet väärikaks, kuigi teda huvitanud küsimusi see ei puudutanud. "Neid küsimusi, mis mind huvitavad, ei puudutatud. Kodakondsus ja hallid passid - sellest polnud eriti midagi," ütles Inna.

Samas oli kõnes ka teemasid, mis talle meeldisid. "See, et ta puudutas kõnes lojaalsemalt seda, et ei peaks olema lahkarvamusi, näiteks koolidest. See meeldis mulle väga," ütles ta.

Paljud arvasid, et president kõneles peast. Tänane tehnoloogia võimaldab pika teksti mahalugemist nii, et ei saa kõrvalt vaadates arugi.

"Väga hea kõne oli. Juba see, et ta paberi pealt ei lugenud, et kõik oli peas, mida ta tahtis rääkida," kommenteeris Eevi.

"Mind kõige rohkem hämmastas see, kas ta tõesti rääkis seda peast? Või on mingi selline tehnoloogia arendatud, et me ei saa aru, kust see tuleb?" küsis Tõnu. 

Samas oli ka neid, kes kõnet vaadata ei jõudnud.

"Käisime lapsega ja perega jalutamas ja siis otsustasime, et see on natukene vajalikum kui meie presidendi kuulamine," selgitas Mart.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: