Doonorlus on noorte hulgas populaarne ({{commentsTotal}})

Doonorlus on Eesti inimeste hulgas populaarne. Noored käivad verd andmas oma 18. sünnipäeval, ütles verekeskuse juht Riin Kullaste. Pühapäeval tunnustas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus Tallinna raekojas pealinna ja Harjumaa doonoreid. Suure doonorikruusi sai parima doonorlust toetava omavalitsusena Kuressaare linn.

Tänavu tõstis verekeskus esile afereesidoonoreid. Afereesi käigus eraldatakse verest vajalik komponent ning ülejäänud veri kantakse doonori vereringesse tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Vahel saab doonorlus alguse ühisalgatusest. Raekojas olid kohal kaks venda-doonorit, kes hakkasid verd andma aastaid tagasi koos õpingukaaslastega.

"See oli 95. aastal, kui me Mereakadeemia grupivendadega läksime esimest korda verd andma. Sellest on juba üle 21 aasta möödas," meenutas B-negatiivse veregrupiga Dan.

"Mina käisin eelmise aasta 3. või 4. kvartalis, nüüd peaksin uuesti minema," tunnistas A-negatiivse veregrupiga Timo.

"Mina käisin paar nädalat tagasi. Ma olen afereesidoonor, nii et siis võib paari-kolme nädala tagant käia," selgitas Dan. "Tavaliselt nad helistavad. Ma ise sinna enam teada ei anna, et ikka vajaduse järgi kutsutakse. Kui on vajadus minu veregrupi järele, antakse teada. Ja kui ma olen siin ja vaba, siis ma alati lähen andma," lisas Dan.

Läinud aastal, oli Eestis 33 154 doonorit, verekomponente sai peaaegu 18 000 patsienti. Verekeskuse juht ütleb, et Eesti inimesed tulevad hea meelega doonoriks.

"On populaarne - eriti noorte hulgas. Tullakse isegi oma sünnipäeva tähistama - 18., siis, kui võib esimest korda doonoriks saada. Nii met meil on selles mõttes hästi Eestis," kiitis Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: