Järvamaa muuseumi patrioodid lõid identiteedi hoidmiseks seltsi ({{commentsTotal}})

1905. aastal Eesti ühele vanemale maakonnamuuseumile aluse pannud Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts on taastatud. Paidesse kogunenud ajaloohuvilised, eramuuseumite loojad ja ajaloo talletamisega seotud ühenduste esindajad on mures maakondliku identiteedi hägustumise pärast riigireformi tulemusena. Selle kaitseks nüüd üheskoos tegutsema asutaksegi.

Järvamaa Muinasasjade Alahoidmise Seltsi lõid Paides tegutsevad baltisakslased 1904. aastal, seltsi tegevus käis siis mõistagi saksa keeles, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nende suurim teene meie maakonnale oli see, et aastal 1905 asutati Järvamaa muuseum, mis on Eesti vanuselt viies muuseum ja tegutseb tänapäevani. Muuseumi kõige hinnatavam kogu on kahtlemata magister Oskar Brasche apteegi kollektsioon, mis pärineb 19. sajandi algusest ja mis on Eestis kõige paremini niivõrd terviklikult säilinud apteegi ja farmaatsia kogu," tutvustas muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

1926. aastal, baltisakslaste lahkumise järel Muinasasjade Alalhoidmise Selts likvideeriti, ent kogud ja muuseum jäid Paidesse. Kuna lähiajal on maavalitsused plaanis kaotada ja maakondlik identiteet on taas ohus, otsustati Järvamaa Muuseumi Sõprade Selts taastada järjepidevuse alusel.

"Et praeguses heitlikus olukorras, kus väga küsitav on meie identiteedi säilimine uutes piirides, oleks olemas niiöelda vaimne süda, vaimne keskus, kus siis meie koduloost, ajaloost ja kultuuriloost huvitatud inimesed tunneksid ühtse ajaloolise Järvamaa mõju, võimu ja koostööd," põhjendas Mülts seltsi loomist.

"Hiljuti on ka suuremates saalides kostunud selliseid väiteid, ma toon näiteks, nagu ei oleks Ambla üldse Järvamaa osa. Ja et uuesti taastada Järvamaa inimeste jaoks arusaamine, mis üldse on Järvamaa," sekundeeris seltsi esimees Andres Kruusmaa.

Seltsi esimesed sammud on 3. märtsil toimuv väljasõit Tartu vastavatud riigiarhiivi hoonesse ning 11. märtsil toimuv Karl Ernst von Baeri konverents Koerus.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: