Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

Viimaste arvamusküsitluste tulemuste avaldamise järel on paljud väljendanud imestust, et pärast nii olulist poliitilist sündmust nagu valitsuse vahetus leidsid erakondade toetusprotsentides aset siiski vaid üsna väikesed muutused. Endiselt on avaliku arvamuse eelistustes kaks kindlat liidrit, ehkki vahetunud rollides: Keskerakonnast on saanud peaministripartei ja Reformierakond on kolinud opositsiooni.

Kindlasti tuleb ühelt poolt arvestada, et erakondadel on välja kujunenud püsiv toetajaskond, kes oma poliitilisi eelistusi iga päevapoliitilise sündmuse ajel enam ei muuda. Teiselt poolt nõuab erakondade tegevuse ümberhindamine seoses uute rollidega valijatelt pikemat harjumist kui vaid paar kuud. Värskelt võimule pääsenud erakonnal võtab aega, enne kui tema poliitilised kavatsused ja langetatud otsused ühiskonnas nähtavateks tulemusteks vormuvad.

Alles nüüd, veebruaris, saime tunda eelmise valitsuse poolt tõstetud kütuseaktsiisi mõju, praeguse valitsuse maksupoliitika hakkab esimesi tajutavaid tulemusi andma alles järgmisel aastal.

Veebruaris läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal peamegi taas tõdema, et statistiliselt olulisi muudatusi valijate erakondlikes eelistustes toimunud ei ole. Ehkki kahe protsendi võrra on kahanenud mõlema liidererakonna – Keskerakonna ja Reformierakonna - toetus ning selle arvelt on protsendi võrra kasvanud EKRE, Vabaerakonna, IRL-i ja roheliste toetusprotsent, jäävad need muutused vea piiresse.

Endiselt püsib tipus Keskerakond 29 protsendiga, Reformierakonnal on toetajaid 23 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus liigub paarisrakendis EKRE-ga kümne protsendi tasemel, populaarsuspingerea lõppu jäävad Vabaerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit vastavalt kaheksa ja seitsme toetusprotsendiga. Parlamendivälistest erakondadest koguvad rohelised kahe protsendi valijate poolehoiu.

Millel tugineb Keskerakonna jätkuvalt kõrge toetus?

Peamisi tegureid on kaks. Esiteks Keskerakonna jätkuvalt mäekõrgune toetus venekeelsete valijate seas (viimases küsitluses 76 protsenti). Teiseks on esimehe vahetus ning valitsusse jõudmine suurendanud ka eestlaste poolehoidu Keskerakonnale (19 protsenti).

Keskerakond on oma suure toetuse saavutanud pikki aastaid opositsioonis viibides, seetõttu on nende toetajaskonda koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada.

Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda.

Eelmisel aastal tehti prognoose, et pärast Edgar Savisaare kõrvaletõrjumist erakonna juhtimisest hakkab venekeelsete valijate toetus Keskerakonnale mühinal langema. Ehkki väikest tagasilööki on tõesti näha (eelmisel aastal oli Keskerakonna keskmine toetus venekeelsete valijate seas 80 protsenti), on valdav osa venekeelsetest valijatest jäänud endiselt selle erakonna poolehoidjaks.

Mulle tundub, et Savisaare nimega spekuleerivad ning erakonna allakäiguga ähvardavad eelkõige need Keskerakonna poliitikud, kelle isiklik poliitiline kapital on kasin ning kes teavad, et ilma Savisaareta erakonna eesotsas on nad vaid tühi koht. Taolised poliitikud nagu Yana Toom või Mihhail Kõlvart või Taavi Aas (rääkimata Ratasest-Simsonist-Repsist, kes Savisaare erakonna esimehe kohalt kukutasid) ei pea enam ammu oma karjääris Savisaarele toetuma, vaid on iseseisvad poliitilised isiksused.

Ka venekeelne valija vaatab täna oma eelistusi kujundades rohkem Toomi ja Kõlvarti kui Savisaare poole, kellest eelmisest sügisest saadik avalikkuses enam suurt kuulda pole olnudki. Meenutagem, et juba viimastel europarlamendi valimistel oli Yana Toomi häältesaak Savisaare omast suurem (vaatamata sellele, et Savisaar oli nimekirja esinumber ning Toom viimane).

See muidugi ei tähenda, nagu võiks Keskerakond sellise häältemagneti nagu Savisaar kergekäeliselt üle parda visata. Erakonna valimisedu jaoks oleks väga oluline, et Savisaarele leitaks kohalike valimiste eel vääriline koht kas valimistel osalejana või vähemalt roll erakonna jõulise toetajana.

Kindlasti oleks Keskerakonna jaoks kohalike valimiste eel kõige ebasoovitavam erakonnasiseste vastuolude avalik eksponeerimine. Kuigi vähemasti niikaua, kuni teiste erakondade jaoks tähendavad „venelaste hääled“ midagi alaväärtuslikku, pole Keskerakonnal oma tugevaima toetussegmendi pärast vaja väga muretseda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema