Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor: ERR/Ülo Josing

Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

Viimaste arvamusküsitluste tulemuste avaldamise järel on paljud väljendanud imestust, et pärast nii olulist poliitilist sündmust nagu valitsuse vahetus leidsid erakondade toetusprotsentides aset siiski vaid üsna väikesed muutused. Endiselt on avaliku arvamuse eelistustes kaks kindlat liidrit, ehkki vahetunud rollides: Keskerakonnast on saanud peaministripartei ja Reformierakond on kolinud opositsiooni.

Kindlasti tuleb ühelt poolt arvestada, et erakondadel on välja kujunenud püsiv toetajaskond, kes oma poliitilisi eelistusi iga päevapoliitilise sündmuse ajel enam ei muuda. Teiselt poolt nõuab erakondade tegevuse ümberhindamine seoses uute rollidega valijatelt pikemat harjumist kui vaid paar kuud. Värskelt võimule pääsenud erakonnal võtab aega, enne kui tema poliitilised kavatsused ja langetatud otsused ühiskonnas nähtavateks tulemusteks vormuvad.

Alles nüüd, veebruaris, saime tunda eelmise valitsuse poolt tõstetud kütuseaktsiisi mõju, praeguse valitsuse maksupoliitika hakkab esimesi tajutavaid tulemusi andma alles järgmisel aastal.

Veebruaris läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal peamegi taas tõdema, et statistiliselt olulisi muudatusi valijate erakondlikes eelistustes toimunud ei ole. Ehkki kahe protsendi võrra on kahanenud mõlema liidererakonna – Keskerakonna ja Reformierakonna - toetus ning selle arvelt on protsendi võrra kasvanud EKRE, Vabaerakonna, IRL-i ja roheliste toetusprotsent, jäävad need muutused vea piiresse.

Endiselt püsib tipus Keskerakond 29 protsendiga, Reformierakonnal on toetajaid 23 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus liigub paarisrakendis EKRE-ga kümne protsendi tasemel, populaarsuspingerea lõppu jäävad Vabaerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit vastavalt kaheksa ja seitsme toetusprotsendiga. Parlamendivälistest erakondadest koguvad rohelised kahe protsendi valijate poolehoiu.

Millel tugineb Keskerakonna jätkuvalt kõrge toetus?

Peamisi tegureid on kaks. Esiteks Keskerakonna jätkuvalt mäekõrgune toetus venekeelsete valijate seas (viimases küsitluses 76 protsenti). Teiseks on esimehe vahetus ning valitsusse jõudmine suurendanud ka eestlaste poolehoidu Keskerakonnale (19 protsenti).

Keskerakond on oma suure toetuse saavutanud pikki aastaid opositsioonis viibides, seetõttu on nende toetajaskonda koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada.

Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda.

Eelmisel aastal tehti prognoose, et pärast Edgar Savisaare kõrvaletõrjumist erakonna juhtimisest hakkab venekeelsete valijate toetus Keskerakonnale mühinal langema. Ehkki väikest tagasilööki on tõesti näha (eelmisel aastal oli Keskerakonna keskmine toetus venekeelsete valijate seas 80 protsenti), on valdav osa venekeelsetest valijatest jäänud endiselt selle erakonna poolehoidjaks.

Mulle tundub, et Savisaare nimega spekuleerivad ning erakonna allakäiguga ähvardavad eelkõige need Keskerakonna poliitikud, kelle isiklik poliitiline kapital on kasin ning kes teavad, et ilma Savisaareta erakonna eesotsas on nad vaid tühi koht. Taolised poliitikud nagu Yana Toom või Mihhail Kõlvart või Taavi Aas (rääkimata Ratasest-Simsonist-Repsist, kes Savisaare erakonna esimehe kohalt kukutasid) ei pea enam ammu oma karjääris Savisaarele toetuma, vaid on iseseisvad poliitilised isiksused.

Ka venekeelne valija vaatab täna oma eelistusi kujundades rohkem Toomi ja Kõlvarti kui Savisaare poole, kellest eelmisest sügisest saadik avalikkuses enam suurt kuulda pole olnudki. Meenutagem, et juba viimastel europarlamendi valimistel oli Yana Toomi häältesaak Savisaare omast suurem (vaatamata sellele, et Savisaar oli nimekirja esinumber ning Toom viimane).

See muidugi ei tähenda, nagu võiks Keskerakond sellise häältemagneti nagu Savisaar kergekäeliselt üle parda visata. Erakonna valimisedu jaoks oleks väga oluline, et Savisaarele leitaks kohalike valimiste eel vääriline koht kas valimistel osalejana või vähemalt roll erakonna jõulise toetajana.

Kindlasti oleks Keskerakonna jaoks kohalike valimiste eel kõige ebasoovitavam erakonnasiseste vastuolude avalik eksponeerimine. Kuigi vähemasti niikaua, kuni teiste erakondade jaoks tähendavad „venelaste hääled“ midagi alaväärtuslikku, pole Keskerakonnal oma tugevaima toetussegmendi pärast vaja väga muretseda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Parvlaev Soela.Parvlaev Soela.
Fotod: mais alustab saarte vahel sõitu uus parvlaev Soela

Baltic Workboatsi laevatehases spetsiaalselt Saaremaa ja Hiiumaa vaheliseks laevaühenduseks ehitatud parvlaev Soela sai valmis veidi enne tähtaega ja läheb liinile 1. maist.

Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.
Ühe minuti loeng: kuidas on seotud keel, kultuur ja värvid?

Värvid ümbritsevad meid kõikjal. Igal asjal on oma värv – merel, murul, taeval, lilledel ning kõik tehislikud objektid meie ümber on värvilised. Värve ei saa objektist lahutada ja vaadata ainult värvi ennast. See on asjaolu, mis muudab lastele värvisõnade omandamise raskeks, märgib Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi tõlkeõpetuse dotsent Mari Uusküla.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.