Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

Viimaste arvamusküsitluste tulemuste avaldamise järel on paljud väljendanud imestust, et pärast nii olulist poliitilist sündmust nagu valitsuse vahetus leidsid erakondade toetusprotsentides aset siiski vaid üsna väikesed muutused. Endiselt on avaliku arvamuse eelistustes kaks kindlat liidrit, ehkki vahetunud rollides: Keskerakonnast on saanud peaministripartei ja Reformierakond on kolinud opositsiooni.

Kindlasti tuleb ühelt poolt arvestada, et erakondadel on välja kujunenud püsiv toetajaskond, kes oma poliitilisi eelistusi iga päevapoliitilise sündmuse ajel enam ei muuda. Teiselt poolt nõuab erakondade tegevuse ümberhindamine seoses uute rollidega valijatelt pikemat harjumist kui vaid paar kuud. Värskelt võimule pääsenud erakonnal võtab aega, enne kui tema poliitilised kavatsused ja langetatud otsused ühiskonnas nähtavateks tulemusteks vormuvad.

Alles nüüd, veebruaris, saime tunda eelmise valitsuse poolt tõstetud kütuseaktsiisi mõju, praeguse valitsuse maksupoliitika hakkab esimesi tajutavaid tulemusi andma alles järgmisel aastal.

Veebruaris läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal peamegi taas tõdema, et statistiliselt olulisi muudatusi valijate erakondlikes eelistustes toimunud ei ole. Ehkki kahe protsendi võrra on kahanenud mõlema liidererakonna – Keskerakonna ja Reformierakonna - toetus ning selle arvelt on protsendi võrra kasvanud EKRE, Vabaerakonna, IRL-i ja roheliste toetusprotsent, jäävad need muutused vea piiresse.

Endiselt püsib tipus Keskerakond 29 protsendiga, Reformierakonnal on toetajaid 23 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus liigub paarisrakendis EKRE-ga kümne protsendi tasemel, populaarsuspingerea lõppu jäävad Vabaerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit vastavalt kaheksa ja seitsme toetusprotsendiga. Parlamendivälistest erakondadest koguvad rohelised kahe protsendi valijate poolehoiu.

Millel tugineb Keskerakonna jätkuvalt kõrge toetus?

Peamisi tegureid on kaks. Esiteks Keskerakonna jätkuvalt mäekõrgune toetus venekeelsete valijate seas (viimases küsitluses 76 protsenti). Teiseks on esimehe vahetus ning valitsusse jõudmine suurendanud ka eestlaste poolehoidu Keskerakonnale (19 protsenti).

Keskerakond on oma suure toetuse saavutanud pikki aastaid opositsioonis viibides, seetõttu on nende toetajaskonda koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada.

Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda.

Eelmisel aastal tehti prognoose, et pärast Edgar Savisaare kõrvaletõrjumist erakonna juhtimisest hakkab venekeelsete valijate toetus Keskerakonnale mühinal langema. Ehkki väikest tagasilööki on tõesti näha (eelmisel aastal oli Keskerakonna keskmine toetus venekeelsete valijate seas 80 protsenti), on valdav osa venekeelsetest valijatest jäänud endiselt selle erakonna poolehoidjaks.

Mulle tundub, et Savisaare nimega spekuleerivad ning erakonna allakäiguga ähvardavad eelkõige need Keskerakonna poliitikud, kelle isiklik poliitiline kapital on kasin ning kes teavad, et ilma Savisaareta erakonna eesotsas on nad vaid tühi koht. Taolised poliitikud nagu Yana Toom või Mihhail Kõlvart või Taavi Aas (rääkimata Ratasest-Simsonist-Repsist, kes Savisaare erakonna esimehe kohalt kukutasid) ei pea enam ammu oma karjääris Savisaarele toetuma, vaid on iseseisvad poliitilised isiksused.

Ka venekeelne valija vaatab täna oma eelistusi kujundades rohkem Toomi ja Kõlvarti kui Savisaare poole, kellest eelmisest sügisest saadik avalikkuses enam suurt kuulda pole olnudki. Meenutagem, et juba viimastel europarlamendi valimistel oli Yana Toomi häältesaak Savisaare omast suurem (vaatamata sellele, et Savisaar oli nimekirja esinumber ning Toom viimane).

See muidugi ei tähenda, nagu võiks Keskerakond sellise häältemagneti nagu Savisaar kergekäeliselt üle parda visata. Erakonna valimisedu jaoks oleks väga oluline, et Savisaarele leitaks kohalike valimiste eel vääriline koht kas valimistel osalejana või vähemalt roll erakonna jõulise toetajana.

Kindlasti oleks Keskerakonna jaoks kohalike valimiste eel kõige ebasoovitavam erakonnasiseste vastuolude avalik eksponeerimine. Kuigi vähemasti niikaua, kuni teiste erakondade jaoks tähendavad „venelaste hääled“ midagi alaväärtuslikku, pole Keskerakonnal oma tugevaima toetussegmendi pärast vaja väga muretseda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



SA Archimedes tegevused.

Noorteadlane: EL-i teadusraha haldab hulk ebapädevaid ametnikke

Noored teadlased ei ole konkurentsivõimelised, kuna peavad võrdsetel alustel kandideerima vanemate ja kogenumate kolleegidega. Kui aga saada Euroopa Liidult teadusraha, kaasneb sellega tohutu hulk aruandlust, mis raiskab teadusele ette nähtud raha ning sageli otsustavad teaduse üle ebapädevad ametnikud, sedastab noorteadlane Leho Tedersoo.

arvamus
Raamatud

Tauno Vahter. Kimalase lend – olukorrast kirjastamises

Jälle raamat! Aasta kaks viimast kuud on peamine raamatumüügiaeg, mille jooksul paljud kirjastused teevad veerandi või isegi suurema osa oma aasta käibest. Milline on praegu seis Eesti ja võrdluseks teiste Balti riikide kirjastamises?

Meelis Virkebau ja Artjom Arhangelski.

Rakvere tapamaja lepitusprotsess luhtus

Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötajate kohtumine ettevõtte juhtkonna ja riikliku lepitajaga ei andnud neljapäeval loodetud tulemust, sest palgatõusus kokkuleppele ei jõutud. Riiklik lepitaja lõpetas lepitusprotsessi.

EKA hoone sai nurgakivi.
Kalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Mart Kalm Kuberneri aia luhtunud konkursist: kui inimesed on vaeva näinud, tuleb raha välja makstaKalm paneks ajutiselt püsti mõne eestiaegse aiaskulptuuri

Septembris kuulutas Riigikogu kantselei välja ideekonkursi, et rajada Toompea lossi juures asuvasse Kuberneri aeda sinna sobiv monument. Tänaseks on konkurss lõppenud, kuid kahjuks ei leitud esitatud tööde seast sobivat, mida sinna püstitada. Mart Kalm rääkis ERR raadiouudistele, mida selline otsus täpsemalt tähendab.

Facebook ja Google.

Agentuurid nõuavad, et tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma hakkaksid

Üheksa Euroopa uudisteagentuuri nõuab internetihiidudelt autoritasu uudistoodangu kasutamise eest. Nõue on jätkuks Euroopa Parlamendis toimunud arutelule direktiivi üle, mille alusel hakkaksid Facebook, Google, Twitter ja teised suure veebifirmad maksma miljoneid eurosid uudiste eest, mida nad kasutavad või millele nad viitavad.

teadusuuring koolielust

Marin Laak. "Kalevipoja" välisretseptsioon, attention!

Cornelius Hasselblatti monograafia „Kalevipoeg Studies. The Creation and Reception of an Epic” täidab rahvuseepose ingliskeelses retseptsioonis valitsenud tühimiku. Tegu on üllataval kombel esimese kaasaegse ingliskeelse tervikliku käsitlusega meie eepose saamisloost ja vastuvõtust. 

Klapid pähe: kuula ja vaata raadioteatrit
"Tagassi inglite juure"

"Tagassi inglite juure" ehk kuidas raadioteater Rakvere teatri aeda kolib

Kolmapäeva õhtul esietendub Rakvere teatris omapärane tükk: näitlejad poevad külastajatele kõrva, külastajad jalutavad omakeskis laval ringi ja seda kõike talvises Rakvere teatri aias. ERRi kultuuriportaalil oli võimalik jäligda virukeelse tüki "Tagassi inglite juure" valmimist raadioteatris.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: