Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta ({{commentsTotal}})

Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht.
Juhan Kivirähk on Turu-uuringute AS-i uuringujuht. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

Viimaste arvamusküsitluste tulemuste avaldamise järel on paljud väljendanud imestust, et pärast nii olulist poliitilist sündmust nagu valitsuse vahetus leidsid erakondade toetusprotsentides aset siiski vaid üsna väikesed muutused. Endiselt on avaliku arvamuse eelistustes kaks kindlat liidrit, ehkki vahetunud rollides: Keskerakonnast on saanud peaministripartei ja Reformierakond on kolinud opositsiooni.

Kindlasti tuleb ühelt poolt arvestada, et erakondadel on välja kujunenud püsiv toetajaskond, kes oma poliitilisi eelistusi iga päevapoliitilise sündmuse ajel enam ei muuda. Teiselt poolt nõuab erakondade tegevuse ümberhindamine seoses uute rollidega valijatelt pikemat harjumist kui vaid paar kuud. Värskelt võimule pääsenud erakonnal võtab aega, enne kui tema poliitilised kavatsused ja langetatud otsused ühiskonnas nähtavateks tulemusteks vormuvad.

Alles nüüd, veebruaris, saime tunda eelmise valitsuse poolt tõstetud kütuseaktsiisi mõju, praeguse valitsuse maksupoliitika hakkab esimesi tajutavaid tulemusi andma alles järgmisel aastal.

Veebruaris läbi viidud küsitluse tulemuste põhjal peamegi taas tõdema, et statistiliselt olulisi muudatusi valijate erakondlikes eelistustes toimunud ei ole. Ehkki kahe protsendi võrra on kahanenud mõlema liidererakonna – Keskerakonna ja Reformierakonna - toetus ning selle arvelt on protsendi võrra kasvanud EKRE, Vabaerakonna, IRL-i ja roheliste toetusprotsent, jäävad need muutused vea piiresse.

Endiselt püsib tipus Keskerakond 29 protsendiga, Reformierakonnal on toetajaid 23 protsenti. Sotsiaaldemokraatide toetus liigub paarisrakendis EKRE-ga kümne protsendi tasemel, populaarsuspingerea lõppu jäävad Vabaerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit vastavalt kaheksa ja seitsme toetusprotsendiga. Parlamendivälistest erakondadest koguvad rohelised kahe protsendi valijate poolehoiu.

Millel tugineb Keskerakonna jätkuvalt kõrge toetus?

Peamisi tegureid on kaks. Esiteks Keskerakonna jätkuvalt mäekõrgune toetus venekeelsete valijate seas (viimases küsitluses 76 protsenti). Teiseks on esimehe vahetus ning valitsusse jõudmine suurendanud ka eestlaste poolehoidu Keskerakonnale (19 protsenti).

Keskerakond on oma suure toetuse saavutanud pikki aastaid opositsioonis viibides, seetõttu on nende toetajaskonda koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada.

Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda.

Eelmisel aastal tehti prognoose, et pärast Edgar Savisaare kõrvaletõrjumist erakonna juhtimisest hakkab venekeelsete valijate toetus Keskerakonnale mühinal langema. Ehkki väikest tagasilööki on tõesti näha (eelmisel aastal oli Keskerakonna keskmine toetus venekeelsete valijate seas 80 protsenti), on valdav osa venekeelsetest valijatest jäänud endiselt selle erakonna poolehoidjaks.

Mulle tundub, et Savisaare nimega spekuleerivad ning erakonna allakäiguga ähvardavad eelkõige need Keskerakonna poliitikud, kelle isiklik poliitiline kapital on kasin ning kes teavad, et ilma Savisaareta erakonna eesotsas on nad vaid tühi koht. Taolised poliitikud nagu Yana Toom või Mihhail Kõlvart või Taavi Aas (rääkimata Ratasest-Simsonist-Repsist, kes Savisaare erakonna esimehe kohalt kukutasid) ei pea enam ammu oma karjääris Savisaarele toetuma, vaid on iseseisvad poliitilised isiksused.

Ka venekeelne valija vaatab täna oma eelistusi kujundades rohkem Toomi ja Kõlvarti kui Savisaare poole, kellest eelmisest sügisest saadik avalikkuses enam suurt kuulda pole olnudki. Meenutagem, et juba viimastel europarlamendi valimistel oli Yana Toomi häältesaak Savisaare omast suurem (vaatamata sellele, et Savisaar oli nimekirja esinumber ning Toom viimane).

See muidugi ei tähenda, nagu võiks Keskerakond sellise häältemagneti nagu Savisaar kergekäeliselt üle parda visata. Erakonna valimisedu jaoks oleks väga oluline, et Savisaarele leitaks kohalike valimiste eel vääriline koht kas valimistel osalejana või vähemalt roll erakonna jõulise toetajana.

Kindlasti oleks Keskerakonna jaoks kohalike valimiste eel kõige ebasoovitavam erakonnasiseste vastuolude avalik eksponeerimine. Kuigi vähemasti niikaua, kuni teiste erakondade jaoks tähendavad „venelaste hääled“ midagi alaväärtuslikku, pole Keskerakonnal oma tugevaima toetussegmendi pärast vaja väga muretseda.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli



Frank-Walter Steinmeier.Frank-Walter Steinmeier.

OTSE kell 10: Steinmeier peab kõne Eesti ja Saksamaa suhetest

Teisipäeval Eestisse saabunud Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier peab kolmapäeval kõne teemal "Saksamaa ja Eesti – muutlik minevik, ühine tulevik“, millest ERR.ee teeb otseülekande.

USA rahandusminister Steven Mnuchin.USA rahandusminister Steven Mnuchin.
USA kehtestas Vene ja Hiina kodanikele Põhja-Korea tõttu sanktsioonid

USA kehtestas teisipäeval sanktsioonid 16 Hiina ja Venemaa kodanikule ja ettevõttele Põhja-Korea tuumaprogrammi toetamise ja Ühendriikide sanktsioonide eiramise eest.

Therese JohaugTherese Johaug
Spordiarbitraaž pikendas Johaugi dopingukeeldu

Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) otsustas pikendada Norra murdmaasuusataja Therese Johaugi dopingukeeldu, määrates talle 18-kuulise võistluskeelu.

Uuendatud: 12:53 
20. august presidendi Roosiaias20. august presidendi Roosiaias
Galerii: Vaata, kuidas jõudis ETV-sse suurejooneline ülekanne roosiaiast

20. augustil toimus presidendi roosiaias pidulik vastuvõtt, et tähistada Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.