Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame? ({{commentsTotal}})

„Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

„Me peame rääkima ka Eesti hingeseisundist. Me peame koos pingutama, et Eestis oleks vähem kurjust,“ ütles president Kersti Kaljulaid Eesti iseseisvuspäeval peetud kõnes.

Järgnes üsna karm, aga sügavalt elust enesest pärit tõdemus, et just pühade ajal saavad inimesed kõige rohkem peksa. Saavad seal, kus peaks olema kõige turvalisem: kodus. Saavad jõulude ajal, jaanipäeval ja erand pole ka vabariigi aastapäev.

„Vägivaldsed mustrid korduvad põlvest põlve, neid murda ei saa teisiti kui avaliku tähelepanuga, mis toob kaasa olulise nihke hoiakutes. Ei piisa, kui delegeerime selle probleemi politseile ja sotsiaaltöötajatele,“ lisas president.

Minu hinnangul tegi president lähisuhtevägivalda käsitlenud lõiguga oma kõnes äärmiselt tänuväärset tööd. Eestis laekub politseile signaal lähisuhtevägivalla kohta keskmiselt iga 45 minuti tagant. Ööpäev läbi. Päevast päeva, nädalast nädalasse, aastast aastasse.

Teema on seega äärmiselt tõsine ega puuduta sugugi ainult n-ö madalamaid ühiskonnakihte. Pekstakse nii hurtsikutes kui paleedes. Kodudes, kus ainuke lugemisvara on Õhtuleht ja seal, kus tsiteeritakse igapäevavestluses vabalt Nietzschet ja Kanti.

Nii et vastulöök presidendi öeldule polnud üllatav. Küll aga oli üllatav suund, kust see tuli.

Aga iga kord, kui Eestis keegi perevägivalla teemal suu lahti teeb, vallandub protestilaine. Peamiselt suhtlusvõrgustikes, kuid teinekord jõuab see ka n-ö suurde meediasse. Et miks sellest rääkima peab, ja see on ikkagi marginaalne probleem ja ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi… ja nii edasi.

Nii et vastulöök presidendi öeldule polnud üllatav. Küll aga oli üllatav suund, kust see tuli.

Suhtekorraldaja ja jutlustaja* Janek Mäggi kommenteeris presidendi kõnet muu hulgas nii: „Mõtlesime sõpradega, et kelle naist me siis täna koos peksma hakkame? Kas tõesti on Eestis olukord nii hull, et vabariigi aastapäeval peab rääkima peksmisest?“

Eesti kodanikuvabaduste tingimustes on endale võimalik lubada igasugust arrogantsi. Ja Siim Kallase presidendikampaaniat vedanud niiditõmbajale on loomulikult lubatud ka erapoolik suhtumine ametisolevasse presidenti.

Aga kristlaselt oleks oodanud suuremat empaatiat, tundetaipu ja ligimesearmastust. Mitte Kersti Kaljulaiu, vaid ohvrite suhtes. Sest jah, Eestis on olukord tõesti nii hull, ükskõik kui mööda Janek Mäggi ja tema sõbrad sellest vaadata ei sooviks ning ükskõik kui magedaid nalju nad sel teemal ei teeks.

Me polegi oma vigadega väga ainulaadsed.

Aga taoliste kogemuste järel jääb mind ikka ja jälle vaevama küsimus, mis meil viga on. See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?

Läinud nädalavahetusel kohtusin Tallinnas kahe mehega, nimeks Janne Hassinen ja Aku Kaura, kes on teinud üle lahe Soomes juba pikka aega tööd lähisuhtevägivalla kitkumiseks. Nendega rääkides koorus välja midagi vastusetaolist küsimusele, mis meil viga on. Me polegi oma vigadega väga ainulaadsed.

„Vaadakem Soome iseseisvust. Millega see algas: kodusõjaga, tohutu vägivallakogemusega, mille jäljed ulatusid veel aastakümnete taha. Teine maailmasõda aga traumatiseeris omakorda sadu tuhandeid inimesi, nii sõjaväelasi kui nende pereliikmeid.“ Nii kirjeldas Aku Kaura oma ühiskonda külvatud vägivallamudeleid, mis on avaldanud oma mõju põlvest põlve, poistele ja tüdrukutele, meestele ja naistele.

Janne Hassineni sõnul kulus Soome ühiskonnal lähisuhtevägivalla tunnistamise ja probleemiga tõesti tegelema asumiseni 70 aastat iseseisvust. Alles 1990. aastatel hakati mõistma, et tegemist pole peresisese asjaga, vaid ühiskondlikult ja majanduslikult koormava nähtusega – alates reaalsetest traumakirurgia kuludest ning lõpetades sadade tuhandete inimeste töölt puudumiste ning tööinnu kadumisega. Tõhus lähisuhtevägivallaga võitlemine eeldab aga valdkondade ülest panustamist ning professionaalset lähenemist mitte ainult ohvrile, vaid ka vägivaldsele poolele.

Olelusvõitlusest, tugevate diktaadist ja sellest tulenevast häbist vabanemine on pikk ja aeglane protsess, mille käigus väikesed positiivsete muutuste nired moodustavad ajapikku jõe.

Miks see kõik aga nii kaua võtab?

Olgu need sõjas traumatiseerunud meeste jooma- ja löömahood ning lastele pärandatud tundekülmus või nõukogude aja Eestis alandatute ja kiusatute kibestumine ja häbi, traumad on sügaval ja kanduvad edasi põlvest põlve. Olelusvõitlusest, tugevate diktaadist ning sellest tulenevast alandatuse ja jõuetuse tundest vabanemine on pikk ja aeglane protsess, mille käigus väikesed positiivsete muutuste nired moodustavad ajapikku jõe.

Aga muutus on võimalik.

„Kui keegi meeste seltskonnas perevägivalla teemalise lolli nalja teeb, siis ülejäänud seltskond enam kaasa ei naera,“ ütleb Janne Hassinen. Selleni – vaadates isegi niinimetatud esimese Eesti esindaja Janek Mäggi ja tema sõprade ringis kõneldut – on siinmail veel tükk maad minna.

* korrigeeritud väljend "veel mõne aasta tagune nelipühilasest jutlustaja". Mäggi ei ole kunagi kuulunud nelipühilaste ridadesse, küll aga on ta jutlustanud muu hulgas nelipühi ja baptistlikes kogudustes ning Vikerraadio eetris.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: