Uuring: noorte seas on valmisolek korruptsiooniks ja ettevõtjad peavad poliitikuid äraostetavateks ({{commentsTotal}})

{{1488205850000 | amCalendar}}

Esmaspäeval avaldatud uuringust selgus, et nooremad inimesed on rohkem valmis korruptiivselt käituma. Samuti on kasvanud ettevõtjate hulk, kes usuvad poliitilist korruptsiooni ning mitmed poliitikud omakorda tajuvad seda oma asutuses.

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles "Aktuaalsele kaamerale", et üldiselt on inimeste valmidus korruptiivselt käituda kahanemas. Ta lisas, et siiski on mõningaid näitajaid, kus arvatakse asjad halvasti olevat, nende seas on poliitiline korruptsioon.

Inimesed vanuses 15-24 aastat oskavad vähem korruptsiooni ära tunda, on tolerantsemad korruptsiooni suhtes ning samuti on nooremad ettevõtete juhid korruptsioonialtimad, selgus uuringufirma Norstat poolt eelmise aasta septembris ja oktoobris läbi viidud küsitlusest.

Nii maksaks 21 protsenti alla 45-aastastest ettevõtete juhtidest vajadusel meelehead, samas teeks seda üle 56-aastastest ettevõtjatest ainult 17 protsenti, nähtub uuringust, mida esmaspäeval justiitsministeeriumis tutvustati.

Noortest kaupleks mõjuvõimuga 11 protsenti, samas kui tervest elanikkonnast oleks selleks valmis 8 protsenti vastanutest. Noortest kasutaks tutvusi 59 protsenti samas kui keskmiselt elanikest teeks sama 49 protsenti. Noortest kasutaks ebakorrektselt nende kasutusel olevat ametivara 43 protsenti, tervest elanikkonnast oleks selliseid aga 37 protsenti.

"See ei tähenda tingimata, et noored on vähem ausamad, aga nende taju ja teadlikkus korruptsioonijuhtumite tuvastamise osas on selgelt madalam. See tähendab seda, et kui me tahame ühiskondliku hoiakuna korruptsiooni osakaalu ühiskonnas vähendada, siis peab suund olema sellele, et keskenduda haridussüsteemis kodanikuõpetuses just nendele probleemidele," ütles olukorda kommenteerinud justiitsminister Urmas Reinsalu esmaspäeval.

Poliitikud näevad korruptsiooni oma asutuses

Eesti ettevõtjate hulgas on kasvanud nende osakaal, kes usuvad poliitilist korruptsiooni ning samuti on poliitikute hulgas keskmisest rohkem neid, kes usuvad korruptsiooni oma asutuses.

Eelmise aasta sügisel korraldatud uuringus pidas 25 protsenti ettevõtjatest poliitikute äraostetavust ja erapoolikust probleemiks, 2010. aastal leidis sama 20 protsenti ettevõtjatest, selgub esmaspäeval tutvustatud uuringu tulemustest.

"On näha, et ettevõtjate rühmas on võrreldes kuueaasta taguse ajaga nende arvates poliiitkud muutunud äraostetavamaks. See on tõsine probleem, mida justiitsministeerium selle uuringu pinnalt soovib adresseerida," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu esmaspäeval. "Me oleme moodustanud korruptsiooniennetuse nõukogu, kuhu kuuluvad riigi peaprokurör, kolmanda sektori esindajad, erinevate riigiinstitutsioonide ja ettevõtjate esindajad. Ja selle aasta tegevuskavas on üks suur punkt - nimelt riigi äriühingute korruptsioon," lisas Reinsalu esmaspäeval pressikonverentsil.

Arvatakse, et poliitikuid on kergem ära osta ja altkäemaksud on aina enam levinud seaduste ostmiseks. Samuti tajuvad avaliku sektori töötajad, et altkäemaksu makstakse aina enam riigihangetel, öeldakse uuringu kokkuvõttes.

Avalikus teenistuses olevate ametnike ja poliitikute seas korraldatud uuringust selgus, et poliitikute hulgas on rohkem neid, kes on tolerantsemad korruptsiooni suhtes, on korruptsioonialtimad, rohkem kokku puutunud "muud tüüpi" korruptsiooniga, usuvad ametnikega võrreldes enam, et nende institutsioonidele makstakse meelehead.

Küsitluse kohaselt oleks altkäemaksu nõus vastu võtma 12 protsenti poliitikutest, 6 protsenti ministeeriumiametnikest, 5 protsenti õiguskaitsjatest ja 4 protsenti omavalitsuse ametnikest.

"Siin küll kuri karjas, kui need kaks hoiakut kokku langevad - kui otsustajad ise usuvad, et siin on madal aususe lävi ja ka ühiskond laiemalt seda mõtleb. Me võime arutada, mis juhtumid need on. Igal juhul on siin vaja rohkem läbipaistvust ja selgeid sõnumeid, et selline käitumine pole aktsepteeritav ja pälvib karistuse," rääkis Reinsalu.

Kolme sihtrühma korruptsiooniuuringut on korraldatud sarnase metoodikaga 2004. aastast saadik ning esmaspäeval avaldatu on neljas uuring. Uuringus küsitletakse eraldi 500 Eesti elanikku, 500 ettevõtjat ja 1037 avaliku sektori töötajat ehk ametnikku ja poliitikut. Sihtrühmadelt küsitakse võimalikult sarnaseid küsimusi, et rühmi saaks võrrelda. Samas seab erinev küsitlustehnika - elanike küsitletakse näost-näkku, ettevõtjaid telefonitsi ning avaliku sektorit veebi teel - võrdlusele teatud piirangud, tunnistab uuringufirma.

Allikas: BNS



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.