ERR Haagis: politoloogi sõnul läheb koalitsiooni moodustamine Hollandis keeruliseks ({{commentsTotal}})

Hollandi valimised on juba kahe nädala pärast ning nagu Prantsusmaa ja Saksamaa puhul, kannavad needki olulist märki - kas Geert Wildersi juhitud populistlik Vabaduspartei saab kindla võidu, kes moodustab valitsuse ja kui kaua võtab see aega. Politoloogi Gijs Schumacheri sõnul saab koalitsiooni moodustamine olema keeruline.

Aastakümneid ei pakkunud Hollandi poliitika erilist huvi kellelegi väljaspool Hollandit - rahvas valis peamiselt kolme suuremat parteid ja kuna valijad olid lojaalsed, olid tulemused üsna ennustatavad. Nüüd on olukord muutunud, vahendas "Välisilm".

Kahe nädala pärast toimuvatel valimistel juhib küsitluste kohaselt Hollandi Vabadusepartei eesotsas skandaalse liidri Geert Wildersiga. Wilders lubab Hollandi välja viia EL-ist ja sulgeda piirid immigrantide ees. Iseküsimus on see, kas mõni teine partei on nõus ka temaga koostööd tegema.

"Kui vaadata küsitlusi, siis tulevad väga keerulised koalitsioonikõnelused. Ilmselt on vaja nelja-viit parteid. Saab olema huvitav näha, kuidas see läheb, eriti kui Wilders saab kõige rohkem kohti ja keegi ei taha temaga koostööd teha. Tema tõstatatud probleem on väga selge - paljudele ei meeldi see, millises suunas Hollandis asjad praegu lähevad," selgitas Hollandi ringhäälingu (NOS) poliitikaajakirjanik Xander van der Wulp.

Küsitlused ennustavad, et Hollandi parlamenti pääseb kuni tosin parteid. Lisaks traditsioonilistele kooslustele paremalt ja vasakult on parlamenti suundumas ka nišiparteid, näiteks võib kümme kohta parlamendis minna pensionäride eest seisvale parteile 50+. Parlamendi 150 kohast neli võib kuuluda loomade õiguste eest võitlevale parteile.

"Meil on väga madal valimiskünnis, nii et kui saad 0,6-0,7 protsenti häältest, siis saad parlamenti. Teine asi on see, et on palju parteisid, kes saavad 10-20 kohta, mis muudab igasuguse koalitsiooni tegemise keeruliseks. Raske öelda, miks poliitikamaastik praegu nii fragmenteeritud on. Tundub, et inimesed tahavad väga erinevaid asju," arutles Amsterdami ülikooli politoloogia õppejõud Gijs Schumacher.

Van der Wulpi sõnul on neil valimistel enim tähelepanu pälvivad võtmeteemad tervishoid, eakate toimetulek, julgeolek ja immigtatsioon. "Inimesed näevad rünnakuid Brüsselis ja Pariisis ja kardavad, et sama võib korduda Hollandis," märkis ta.

Terrorihirm ja tüdimus seninähtud poliitikast, võib valimisvõidu tuua Hollandi poliitikamaastiku kõige vastuolulisemale inimesele, Geert Wildersile. Sõnakas poliitik on enda asutatud Vabadusepartei erakordselt populaarne liige.

Küsitluste järgi konkureerib Wilders valimisvõidu nimel praeguse peaministri Mark Ruttega. Samas on nii Rutte kui ka kõik teised parteijuhid moslemeid põlgava Wildersiga koostöö järgmises valitsuses välistanud.

"Geert Wilders ei ole poliitikas sõprade hankimiseks - tal on teiste parteide hulgas palju vaenlasi. Näiteks võrdleb ta end sageli Donald Trumpiga. Aga Trumpil olid valimised ainult kahe parteiga. Meil on siin 29 parteid, kellest kümme saavad ilmselt parlamenti ja peavad töötama koos koalitsioonis. Trump ei pea töötama koalitsioonis ja ta ei ole selline poliitik, kes saaks koalitsioonivalitsuses hästi hakkama. Sama kehtib Geert Wildersi puhul," selgitas van der Wulp, kelle sõnul on Wildersi peamsed lubadused piiride ja mošeede sulgemine, koraani ebaseaduslikuks kuulutamine ja Hollandi Euroopa Liidust välja viimine.

Professor: EL-ist lahkumisel oleks Hollandile suured majanduslikud tagajärjed

Rotterdami Erasmuse ülikooli majandusprofessori Bas Jacobsi sõnul on Wildersi valimislubadused retoorikas küll suured, kuid detailised hägusad.

"Me ei tea, mida Wilders tegelikult tahab. Kui ta ütleb, et tahab EL-ist ja euroalalt lahkuda ja lõpetada sisserände, siis on sel Hollandile suured majanduslikud tagajärjed. Holland on väga avatud majandusega, väga sõltuv rahvusvahelisest kaubandusest. Kui selle ära lõpetad, siis Hollandi majandus kannatab. Muidugi on see poliitiline valik, kui tahta muutuda vaesemaks ja suveräänsemaks. Britid tegid nii - nad hääletasid Brexiti poolt, nad muutuvad vaesemaks ja suveräänsemaks," arutles Jacobs.

Isegi kui Nexit ehk Hollandi lahkumine Euroopa Liidust on vaatlejate hinnangul väga vähetõenäoline, on Brüsseli populaarsus majandus- ja rändekriisiga kannatanud.

"Hollandi valitsus võttis Euroopa eelarvedistsipliini väga rangelt. Näiteks kreeklastele öeldi, et tehke oma rahandus korda või lööme teid euroalast välja. Kui Hollandi majandusega tekkisid probleemid ja kinnisvaraturg kukkus kokku ja valitsus seisis silmitsi kolmeprotsendilise defitsiidi reegliga, siis ei saanud nad midagi muud teha kui eelarvet kärpida. See saatis majanduse langusesse. Hollandlased nägid, et Brüsseli eelarvereeglid sundisid Hollandi valitsust tegema asju, mis ei lähtunud Hollandi majanduse parimatest huvidest," selgitas Jacobs.

"Suurem osa hollandlastest toetab EL-i, aga üha suurem hulk hääletajaid leiab, et peaksime kõigepealt lahendama probleemid kodus ja siis aitama teisi. Näiteks kõik see, mis toimub Kreekas. Inimesed küsivad, miks peame andma miljardeid Kreekale, samal ajal kui peame kärpima oma toetusi vanadekodudele," kommenteeris van der Wulp.

Kuigi peaminister Mark Ruttet nimetatakse Hollandi üheks Euroopa-meelsemaks poliitikuks, märgivad vaatlejad, et viimaste nädalatega on ta sõnavõttudes immigratsioonivastasele Wildersile lähemale nihkunud.

"Me ei suuda enam nende immigratsiooninumbritega toime tulla. Peame selle kontrolli alla saama," on Rutte öelnud.

"Rutte püüab kindlasti haarata toetust paremalt, eelkõige immigratsioonivastastel teemadel rääkides," märkis Schumacher.

Samal ajal tundub, et mida rohkem säutse väljastab USA president Donald Trump Twitteris, seda kehvemini hakkab minema tema suurimal jäljendajal Hollandis.

"Jah, tundub, et nende vahel on seos. Aga hollandlased näevad Trumpi presidentuuri ja ma arvan, et ka Vabaduspartei kõige tulihingelisemad toetajad ei ole sellega rahul. Ma ei usu, et Trumpi tegevus Wildersi parteid aitab," arvas Schumacher.

Toimetaja: Merili Nael



Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.Stingeri kasutamine õppusel New Mexicos 1999. aastal.
Läti ostab Taanilt Stingeri õhutõrjesüsteeme

Läti sõlmis eelmisel nädalal Taani relvajõududega lepingu õhutõrjerakettide Stinger ostmiseks, ütles kaitseminister Raimonds Bergmanis intervjuus Läti ringhäälingule.

Hispaania politsei helikopter.Hispaania politsei helikopter.
Hispaanias jätkuvad terroriraku viimase liikme otsingud

Hispaania politsei otsib endiselt meest, keda peetakse eelmisel nädalal Barcelonas ja Cambrilsis 14 ohvrit nõudnud terrorirünnakud korraldanud raku viimaseks liikmeks.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.