"Välisilm": Ukraina sõja tõttu on Venemaa ja Valgevene suhted taas jahenenud ({{commentsTotal}})

Valgevene president Aleksandr Lukašenko on enda ametiaja jooksul teinud koostööd Venemaaga ja vahel ka väikeseid avanemiskatseid Läände. Nüüd paistab, et Ukraina sõja valguses on Minski ja Kremli suhted taas hapuks läinud.

Käesoleva aasta alguses kehtestas Valgevene viisavaba režiimi 80 riigi kodanikele ja tegi seda Moskvaga kooskõlastamata. Veebruari alguses kehtestas Venemaa vastuseks 30-kilomeetrise piiritsooni, vahendas "Välisilm".

"Vene Föderaaljulgeolekuteenistus arvab, et Venemaale võivad niimoodi tulla välisagendid ja spioonid. Selge, et niisugused Valgevene otsused talle ei meeldi. Kuna Venemaa ja Valgevene vahel piiri praktiliselt ei ole, tuleb see nüüd ehitada, et vastata partneri imelikule otsusele," selgitas politoloog Mihhail Zahharov.

Valgevene president Aleksandr Lukašenko reageeris aga emotsionaalselt.

"Kelle ees nad täna piiri kinni panevad? Kelle ees? Mis piiritsoon see on, 30 kilomeetrit? Kas nad kaitsevad piiri paremini kui meie? Tuhat korda halvemini kui meie! Ja neil on, kus piiri kaitsta, ja ongi vaja kaitsta. Ma arvan, et see on puhas poliitiline väljaastumine. Seda ei tohi teha!" vastas Lukašenko.

Piiri kehtestamine on vaid üks mitmest konfliktist. Näiteks nõuab Venemaa 550 miljonit dollarit gaasivõlga, Valgevene nõuab vastu madalamat gaasihinda. Kuid iga kord, kui Moskva hakkab oma finantspretentsioone esitama, alustab Minsk oma tavalist mängu.

"Iga kord, kui Moskva ja Minski vahel tekivad vastuolud, meenub Lukašenkole, et Euroopaga on vaja sõprust pidada, sest Valgevene on Euroopa osa. Iga kord, kui Moskva pakub talle mingi kasu, mis Lukašenkole meeldib, siis ta unustab Lääne kohe ja meenutab "slaavi vendlust"," ütles Zahharov.

Sellised suhted paistavad ebastabiilsed, aga mõlemad saavad neist kasu.

"Venemaa ja Valgevene liitriigi eksisteerimise jooksul on kahe riigi vahel olnud mitmeid konflikte just majanduslikel põhjustel. Tavaliselt on need kiiresti lahendatud, sest Putini ja Lukašenko vahel on väga tihedad ja konstruktiivsed töösuhted. Aga Ukraina kriisi algusest alates ilmus nende suhetesse ka poliitiline alltekst, sest Lukašenko proovis hoida häid suhteid nii Ukraina kui ka Venemaaga," selgitas Poliitilise Konjunktuuri Keskuse asedirektor Oleg Ignatov.

Valgevene president näitab, et mõistab Moskva muresid. "Kust see kõik tuleb, see praegune, kuid mitte esimene teravnemine? Vist sellest, et Venemaal tekkis mingi hirm, et Valgevene läheb ära. Vot läheb ära - Lukašenko pöördus Lääne poole," ütles president.

Aga partneri mõistmine ei tähenda tema jaoks seda, et partneri soovid tuleb ilmtingimata täita.

"Kui Moskval oli vaja kuskile paigaldada oma kiirreageerimise üksused, siis tekkis mõte paigaldada Iskanderid Valgevenesse. Valgevene vastas, et ta ei taha neid näha. Viimane, mida Lukašenko tahab oma territooriumil näha, on Vene väed. Pigem on ta valmis võõrustama NATO vägesid," arvas Zahharov.

Seega, vaevalt et Vene sõdurid ja tehnika jäävad Valgevenesse pärast selle aasta septembriks planeeritud Venemaa ja Valgevene sõjaõppusi Liidu Kilp. Lukašenko on küll raske partner, aga see, kes võiks tulevikus tulla tema asemele, võib olla veel raskem.

"Venemaa on huvitatud, et Valgevene jääks nii eesotsas president Lukašenkoga kui ka pärast teda Venemaa mõjusfääri, et ta oleks osa Venemaa toetatud integratsiooniprojektidest nii postsovetlikus ruumis kui ka maailmas," rääkis Ignatov.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: