Ka Tallinna Lasnamäe gümnaasium palus erisust eesti keele õpetamiseks ({{commentsTotal}})

Tallinnas esitas kolmas vene kool avalduse eesti keele õpetamiseks eristaatuse saamiseks. Tallinna Lasnamäe gümnaasium näeb perspektiivi õppemetoodika muutmisel ja selles, et tuua kooli juurde eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid, sellisel juhul poleks kõigi gümnaasiumilõpetajate C1 keeletase võimatu ülesanne.

Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi 12. klassi õpilased lõpetavad kooli veel kõigile kehtivate nõudmiste alusel ehk kohustuslik on õpetada vähemalt 60 protsenti ainetest eesti keeles. See on aga paljudele õpilastele raske, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Paljud õpilased ei saa samal ajal õppida nii ainet kui ka eesti keelt. See on päris keeruline. Tavaliselt juhtub nii, et häid hindeid saavad just need, kellel on kõrgem eesti keele tase," selgitas Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpilasesinduse liige, 12. klassi õpilane Artemi Panarin.

Eristaatus annab gümnaasiumiosas õppeainete keelevalikul koolile vabad käed, ent samas peab kuue aasta pärast olema lõpetajatel ette näidata C1 keeletase, praegu nõutava B2 asemel.

Lasnamäe gümnaasiumi lõpetas eelmisel aastal kaks õpilast C1 tasemega. Panarini arvates on praeguses lennus selliseid ehk 20 protsenti.

Kooli direktori kohusetäitja Merle Talvik ütles, et kui suuta õpilasi piisavalt motiveerida, mis on üks suuremaid väljakutseid, siis on kuus aastat uue süsteemi juurutamiseks piisavalt pikk aeg.

"Me saame tegeleda õppemetoodikaga, saame ise koolitusi. Saame teha intensiivseid koolitusi, mis on meil üks õpiplaan, mida õpilased ise välja pakkusid, et teha nädalasi või kahe nädala pikkuseid eesti keele kursuseid, mille jooksul räägitakse ainult eesti keeles, ja igasugused muud meetodid. See kõik peab rakenduma kuue aasta jooksul," selgitas Talvik.

Vene õppekeelega koolidel on veel märtsi lõpuni aega eristaatuse taotlemiseks ja kui tahtjaid on rohkem kui Tallinna jaoks ette nähtud kolm eksperimentaalkooli, hindab linnavalitsus koole mitme kriteeriiumi alusel.

Praeguste lõpetajate eesti keele tase ei ole määrav, kinnitas abilinnapea Mihhail Kõlvart.

"Ma arvan, et see kriteerium peab olema eelkõige hoolekogu ehk lastevanemate ja õpilaste valik, kooli administratsiooni visioon, kuidas luua süsteemi, et oleks tagatud õppekeele valik, aga teisest küljest oleks tagatud eesti keele õppemetoodika, tase ja vajalik ressurss," rääkis Kõlvart.

Eesti keele õpetamiseks eristaatuse saamiseks on soovi avaldanud veel Linnamäe Vene lütseum ja Kesklinna Vene gümnaasium.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.