Ka Tallinna Lasnamäe gümnaasium palus erisust eesti keele õpetamiseks ({{commentsTotal}})

Tallinnas esitas kolmas vene kool avalduse eesti keele õpetamiseks eristaatuse saamiseks. Tallinna Lasnamäe gümnaasium näeb perspektiivi õppemetoodika muutmisel ja selles, et tuua kooli juurde eesti keelt emakeelena rääkivaid õpetajaid, sellisel juhul poleks kõigi gümnaasiumilõpetajate C1 keeletase võimatu ülesanne.

Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi 12. klassi õpilased lõpetavad kooli veel kõigile kehtivate nõudmiste alusel ehk kohustuslik on õpetada vähemalt 60 protsenti ainetest eesti keeles. See on aga paljudele õpilastele raske, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Paljud õpilased ei saa samal ajal õppida nii ainet kui ka eesti keelt. See on päris keeruline. Tavaliselt juhtub nii, et häid hindeid saavad just need, kellel on kõrgem eesti keele tase," selgitas Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi õpilasesinduse liige, 12. klassi õpilane Artemi Panarin.

Eristaatus annab gümnaasiumiosas õppeainete keelevalikul koolile vabad käed, ent samas peab kuue aasta pärast olema lõpetajatel ette näidata C1 keeletase, praegu nõutava B2 asemel.

Lasnamäe gümnaasiumi lõpetas eelmisel aastal kaks õpilast C1 tasemega. Panarini arvates on praeguses lennus selliseid ehk 20 protsenti.

Kooli direktori kohusetäitja Merle Talvik ütles, et kui suuta õpilasi piisavalt motiveerida, mis on üks suuremaid väljakutseid, siis on kuus aastat uue süsteemi juurutamiseks piisavalt pikk aeg.

"Me saame tegeleda õppemetoodikaga, saame ise koolitusi. Saame teha intensiivseid koolitusi, mis on meil üks õpiplaan, mida õpilased ise välja pakkusid, et teha nädalasi või kahe nädala pikkuseid eesti keele kursuseid, mille jooksul räägitakse ainult eesti keeles, ja igasugused muud meetodid. See kõik peab rakenduma kuue aasta jooksul," selgitas Talvik.

Vene õppekeelega koolidel on veel märtsi lõpuni aega eristaatuse taotlemiseks ja kui tahtjaid on rohkem kui Tallinna jaoks ette nähtud kolm eksperimentaalkooli, hindab linnavalitsus koole mitme kriteeriiumi alusel.

Praeguste lõpetajate eesti keele tase ei ole määrav, kinnitas abilinnapea Mihhail Kõlvart.

"Ma arvan, et see kriteerium peab olema eelkõige hoolekogu ehk lastevanemate ja õpilaste valik, kooli administratsiooni visioon, kuidas luua süsteemi, et oleks tagatud õppekeele valik, aga teisest küljest oleks tagatud eesti keele õppemetoodika, tase ja vajalik ressurss," rääkis Kõlvart.

Eesti keele õpetamiseks eristaatuse saamiseks on soovi avaldanud veel Linnamäe Vene lütseum ja Kesklinna Vene gümnaasium.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: