"Välisilm": oligarhid pakuvad välja oma rahuplaane Ukraina konfliktile ({{commentsTotal}})

Ukraina konflikti peaks lõpetama Minski rahulepped, kuid kriis on jäänud venima ning poliitikud ja oligarhid on asunud välja pakkuma oma rahuplaane.

Möödunud nädalal tõi taas vihased meeleavaldajad Kiievi tänavatele. Protestijad nõudsid söeäri lõpetamist separatistliku Ida-Ukrainaga ning uute valimiste korraldamist, vahendas "Välisilm".

President Petro Porošenko sõnum on, et kui seda äri ei tehtaks, kukuks kokku Ukraina rasketööstus, suur osa riigist jääks kütteta, 300 000 inimest jääks separatistlikus piirkonnas tööta ning paljud neist liituks sealsete võitlejatega.

Sõda Ukrainas on kestnud pea kolm aastat ja 65 protsenti inimestest on veendunud, et oligarhid ei tahagi seda lõpetada, kuna tekkinud olukord on neile kasulik.

Hukkunud on selle pea kolme aasta jooksul 9800 inimest, oma kodudest on pidanud lahkuma 1,8 miljonit inimest. Rahu peaks tagama Minski lepped.

Olukorras, kus konflikt on jäänud venima ja USA-s on tulnud võimule Donald Trump, kelle retoorikast võis välja lugeda, et Ühendriikide ja Venemaa vahel sünnib mingi uut sorti suhe, on mõningad poliitikud ja oligarhid asunud välja pakkuma oma rahuplaane.

Venemaa ja Ukraina kodakondsusega Konstantin Kilimnik on tulnud välja mõttega, et separatistlike piirkondadega peaks läbirääkimisi pidama tänane Ukraina opositsioon ehk siis põhimõtteliselt endine Janukovitši Regioonide Partei ja kuna separatistide liidrite maine on halb, siis peaks nende eest kõnelusi pidama võimult tõugatud ekspresident Viktor Janukovitš.

Konstantin Kilimnik on nõustanud Janukovitši omaaegset nõunikku, USA vabariiklast Paul Manaforti.

Manafort oli ka Donald Trumpi valimiskampaania juht augustini 2016, mil ta pidi sellelt kohalt lahkuma, kui tuli välja, et ta on saanud Janukovitši parteilt miljoneid dollareid ümbrikupalka. On arvatud, et Kilimniku plaan ongi tegelikult Manaforti plaan.

Tagasituleku peale on mõelnud ka täna Venemaal elav Janukovitš ise. Hiljuti esitles ta Lääne ajakirjanikele oma rahuplaani, mille ta ka Donald Trumpile saatis. Muuhulgas näeb see ette ka Maidani kuritegude uurimist.

Ukraina rahvasaadiku Andriy Artemenko kava näeb aga ette Krimmi Venemaale rendile andmist 50-100 aastaks. Vastutasuks peaks Venemaa oma väed riigi idaosast välja viima.

Väidetavalt üritas ka Artemenko oma plaaniga Valge Majani jõuda. Pole teada, kas see tal õnnestus, kuid New York Times tõi selle avalikkuse ette ning meest ootasid Kiievis suured pahandused.

Oligarh ja endine Donetski kuberner Serhiy Taruta arvab aga, et Donbassis tuleks taastada võim, mis valiti ametisse 2010. aastal. Just sel aastal valiti presidendiks Viktor Janukovitš. Rahvusvaheline üldsus peaks seda võimu Taruta plaani kohaselt tunnustama ning rahu peaks piirkonnas valvama ÜRO rahuvalvajad.

Oligarh Viktor Pinchuk arvab aga, et Ukrainal tuleks rahu nimel loobuda Krimmist, Euroopa Liidu ja võib-olla ka NATO-ga liitumise plaanist.

Stoicescu: Ukraina-Venemaa konfliktis ollakse patiseisus

Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu tõi "Välisilmale" antud intervjuus välja, et Ukraina valitsuse sõnul intensiivistus lahingutegevus ja vägivald riigi idaosas kohe pärast seda, kui toimus USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõne 28. jaanuaril.

Stoicescu hinnangul tähendab see seda, et ilmselt ei olnud Putin rahul Ukrainat puudutava osaga kõnest.

"Ma ei tea, kas ta oleks pidanud lootma "rohelist tuld". Vaevalt. Kindlasti üllatas Venemaad ka selge ja hukkamõistev seisukoht, mida USA suursaadik ÜRO-s ütles ja mis on Valge Maja seisukoht - et sanktsioone ei lõpetata enne, kui Krimm on Ukrainale tagastatud. Just sõna "tagastatud" mõjus kindlasti Kremlile," lisas teadur.

Tema sõnul on tekkinud patiseis, kuna Valgest Majast ilmselt midagi konfliktiga seoses oodata pole. "Trump pole midagi julgustavat öelnud Ukrainale ja ka midagi sellist, millest Kreml saaks kinni haarata," ütles ta.

Stoicescu märkis, et konfliktis tuleb leida kompromiss, mis rahuldaks eelkõige Ukrainat, kuid see on väga keeruline, kui osapoolte seisukohad on väga jäigad.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema