Jaanus Kangur: minu Eesti riik on isamaaline ja rahvus ilma auklike sokkideta ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wire/Scanpix, töötlus: Siim Lõvi

„Ma usun, et Valdur Mikita on tore mees ja hindan väga tema talenti, aga minu rahvus on erinev. Minu rahvus algab minu vanaisast, kes kandis korralikku ülikonda, nahksaapaid ja leistangvuntse. Ta oleks välimuselt pigem sakslane kui mikitalik metsaeestlane. Minu rahvus on pigem kultuuriline kui looduslik,“ kirjutab religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

Igal aastal jõulude ajal arutleme, kas see on kristlik või paganlik püha. Kindlasti mitte kommertslik. Siis saavad jõulud läbi ja saame tarbimise juurde tagasi minna. Kirikus sai ju käidud, metsalojustele porgandeid viidud.

Samamoodi korra aastas mõtleme rahvuse ja riigi üle ja siis saavad kumbki jälle oma elu edasi elada. Rahvas kiruda riiki ja riik...

Rahvas ja riik on nagu riidlev abielupaar, kes tunnevad, et on teineteisest võõrandunud, aga ilma teiseta ka ei saa.

Rahvas võiks teoreetiliselt ilma riigita veel püsida. On ju mitmeid riigita rahvaid, alates kurdidest ja lõpetades mustlastega. Kas eestlased rahvusena püsiksid riigita? Kui vaadata, kuidas juba teise põlvkonna väliseestlased (on muidugi erandeid) muutuvad ameeriklasteks, austraallasteks, inglasteks jne, siis julgen selles kahelda. Seega rahvas vajab riiki ja riik veelgi enam rahvast.

Aga millist riiki rahvas vajab ja millist rahvast riik? Rahvas näib viimasel ajal riigiga vähem rahul olevat kui riik rahvaga. Tunnistan, et olen isegi riigist võõrdunud – või pigem sellest kuvandist, mida riigina esitatakse. Olen enda riigi kujutluse paigutanud piiratud ruumi ja teise aega. Minu jaoks on riik mälestus. Mälestus sellest, mis kunagi oli. Mind köidab siiani see elevus, kui nõukogude ajal sain teada, et kunagi oli mingi Eesti Wabariik, oma raha, oma lipp ja vapp, keegi Päts jne. Meil oli kodus I vabariigiaegne lipp, mida salaja sai piilumas käidud ning see vandeseltslaslik õhin on minu jaoks siiani peamine riigiga seonduv tunne.

Minu riik on üks konkreetne maalapp, mille mu vanaisa ostis, kui 1920. aastal tuli Venemaalt tagasi ja esimesena meie perekonnas sai Eesti kodakondsuse. Temast algab ka minu rahvus. Minu riik on sõna otseses mõttes isa maa ning mulle on arusaamatu ja vastuvõetamatu idee vahetada mõiste isamaa kodumaa vastu (vt Tõnu Virve, Eesti Päevaleht, 12.2.2017).

Mihkel Mutt kirjutab raamatus „Eesti ümberlõikaja“ noormehest, kes püüab ennast inglaseks kujundada ja see on lõbus lugemine. Sama halenaljakad on püüdlused iga hinna eest eestlased olla või näida. Olla sügavalt maaga seotud metsarahvas jne.

Minu riik on minu rahvaga väga rahul. Aga sellega, mida rahvana esitatakse, alati ei ole. Mulle tundub, et käib üsna tihe rebimine, kes saab määrata meie rahvuslikku olemust. Ikka ilmub keegi, kes püüab eestlust täpselt kirjeldada ning iga kirjeldamine on omistamise akt, kus kirjelduse kaudu püütakse saada endale eestluse monopoli.

Mihkel Mutt kirjutab raamatus „Eesti ümberlõikaja“ noormehest, kes püüab ennast inglaseks kujundada ja see on lõbus lugemine. Sama halenaljakad on püüdlused iga hinna eest eestlased olla või näida. Olla sügavalt maaga seotud metsarahvas jne.

Valdur Mikita on tõusnud sellise rahvusluse kuvandi omamoodi esikõnelejaks. Ta kirjutab: „Õnneliku inimese prototüüp võiks olla inimene, kes istub suveõhtul keset oma vanaema koduraamatukogu täiuslikku kaost, jalas katkise kannaga sokid, ja kes on oma mobiiltelefoni ära kaotanud.“

Mulle näib, et siin on kirjeldatud just rahvuslikku õnne ehk eestlast ideaalkujul. Lihtne ja maavillane. Ma usun, et Valdur on tore mees ja hindan väga tema talenti, aga minu rahvus on erinev.

Minu rahvus algab minu vanaisast, kes kandis korralikku ülikonda, nahksaapaid ja leistangvuntse. Ta oleks välimuselt pigem sakslane kui mikitalik metsaeestlane. Minu rahvus on pigem kultuuriline kui looduslik.

Need on minu riik ja minu rahvus. Nad on omavahel täiuslikus kooskõlas, nagu vastarmunud paar. Soovin, et ka teiste eestimaalaste riik ja rahvas võiks omavahel ära leppida, olgu siis või vahetevahel.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: