Jaanus Kangur: minu Eesti riik on isamaaline ja rahvus ilma auklike sokkideta ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Wire/Scanpix, töötlus: Siim Lõvi

„Ma usun, et Valdur Mikita on tore mees ja hindan väga tema talenti, aga minu rahvus on erinev. Minu rahvus algab minu vanaisast, kes kandis korralikku ülikonda, nahksaapaid ja leistangvuntse. Ta oleks välimuselt pigem sakslane kui mikitalik metsaeestlane. Minu rahvus on pigem kultuuriline kui looduslik,“ kirjutab religiooniantropoloog Jaanus Kangur.

Igal aastal jõulude ajal arutleme, kas see on kristlik või paganlik püha. Kindlasti mitte kommertslik. Siis saavad jõulud läbi ja saame tarbimise juurde tagasi minna. Kirikus sai ju käidud, metsalojustele porgandeid viidud.

Samamoodi korra aastas mõtleme rahvuse ja riigi üle ja siis saavad kumbki jälle oma elu edasi elada. Rahvas kiruda riiki ja riik...

Rahvas ja riik on nagu riidlev abielupaar, kes tunnevad, et on teineteisest võõrandunud, aga ilma teiseta ka ei saa.

Rahvas võiks teoreetiliselt ilma riigita veel püsida. On ju mitmeid riigita rahvaid, alates kurdidest ja lõpetades mustlastega. Kas eestlased rahvusena püsiksid riigita? Kui vaadata, kuidas juba teise põlvkonna väliseestlased (on muidugi erandeid) muutuvad ameeriklasteks, austraallasteks, inglasteks jne, siis julgen selles kahelda. Seega rahvas vajab riiki ja riik veelgi enam rahvast.

Aga millist riiki rahvas vajab ja millist rahvast riik? Rahvas näib viimasel ajal riigiga vähem rahul olevat kui riik rahvaga. Tunnistan, et olen isegi riigist võõrdunud – või pigem sellest kuvandist, mida riigina esitatakse. Olen enda riigi kujutluse paigutanud piiratud ruumi ja teise aega. Minu jaoks on riik mälestus. Mälestus sellest, mis kunagi oli. Mind köidab siiani see elevus, kui nõukogude ajal sain teada, et kunagi oli mingi Eesti Wabariik, oma raha, oma lipp ja vapp, keegi Päts jne. Meil oli kodus I vabariigiaegne lipp, mida salaja sai piilumas käidud ning see vandeseltslaslik õhin on minu jaoks siiani peamine riigiga seonduv tunne.

Minu riik on üks konkreetne maalapp, mille mu vanaisa ostis, kui 1920. aastal tuli Venemaalt tagasi ja esimesena meie perekonnas sai Eesti kodakondsuse. Temast algab ka minu rahvus. Minu riik on sõna otseses mõttes isa maa ning mulle on arusaamatu ja vastuvõetamatu idee vahetada mõiste isamaa kodumaa vastu (vt Tõnu Virve, Eesti Päevaleht, 12.2.2017).

Mihkel Mutt kirjutab raamatus „Eesti ümberlõikaja“ noormehest, kes püüab ennast inglaseks kujundada ja see on lõbus lugemine. Sama halenaljakad on püüdlused iga hinna eest eestlased olla või näida. Olla sügavalt maaga seotud metsarahvas jne.

Minu riik on minu rahvaga väga rahul. Aga sellega, mida rahvana esitatakse, alati ei ole. Mulle tundub, et käib üsna tihe rebimine, kes saab määrata meie rahvuslikku olemust. Ikka ilmub keegi, kes püüab eestlust täpselt kirjeldada ning iga kirjeldamine on omistamise akt, kus kirjelduse kaudu püütakse saada endale eestluse monopoli.

Mihkel Mutt kirjutab raamatus „Eesti ümberlõikaja“ noormehest, kes püüab ennast inglaseks kujundada ja see on lõbus lugemine. Sama halenaljakad on püüdlused iga hinna eest eestlased olla või näida. Olla sügavalt maaga seotud metsarahvas jne.

Valdur Mikita on tõusnud sellise rahvusluse kuvandi omamoodi esikõnelejaks. Ta kirjutab: „Õnneliku inimese prototüüp võiks olla inimene, kes istub suveõhtul keset oma vanaema koduraamatukogu täiuslikku kaost, jalas katkise kannaga sokid, ja kes on oma mobiiltelefoni ära kaotanud.“

Mulle näib, et siin on kirjeldatud just rahvuslikku õnne ehk eestlast ideaalkujul. Lihtne ja maavillane. Ma usun, et Valdur on tore mees ja hindan väga tema talenti, aga minu rahvus on erinev.

Minu rahvus algab minu vanaisast, kes kandis korralikku ülikonda, nahksaapaid ja leistangvuntse. Ta oleks välimuselt pigem sakslane kui mikitalik metsaeestlane. Minu rahvus on pigem kultuuriline kui looduslik.

Need on minu riik ja minu rahvus. Nad on omavahel täiuslikus kooskõlas, nagu vastarmunud paar. Soovin, et ka teiste eestimaalaste riik ja rahvas võiks omavahel ära leppida, olgu siis või vahetevahel.

Toimetaja: Rain Kooli



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.