Aivar Hundimägi: ärmatamine keskkonnaametis ({{commentsTotal}})

Kõige kurvem ei ole isegi see, et liisinguautodega seotud skeem riigiasutustes välja mõeldi. Kurb on hoopis see, et kui skeem avalikuks sai, siis üritasid keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi juhid avalikkust veenda, et kuningas ei olegi alasti. Kuigi kõik nägid oma silmaga, et on küll.

Mõned nädalad tagasi avalikustas Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann skeemi, kuidas keskkonnaamet suunab riigiasutuse kasutuses olnud liisinguautod soodsalt enda töötajatele. Töötajatel oli võimalik auto kallimalt ehk turuhinnaga maha müüa ja nii kopsakas palgalisa teenida.

IRLi kuuluva Marko Pomerantsi juhitava keskkonnaministeeriumi hinnangul polnud taolises skeemis midagi laiduväärset.

Alles pärast seda, kui Äripäev küsis välja keskkonnaameti töötajate omandusse liikunud autode jääkmaksumuse, et seda võrrelda sarnaste autode turuhinnaga, otsustas keskkonnaamet eelmisel nädalal autode soodusmüügi skeemi lõpetada.

See juhtum on õpetlik mitmel põhjusel ning viitab sellele, et ärmatamisega avalikuks saanud probleemid ei puuduta ainult EASi ning presidendi kantseleid. Vassimist ning katset avalikkust eksitada toimub ka teistes riigiasutustes.

Esiteks on küsitav keskkonnaametis loodud skeem ise. Riigiasutus liisib maksumaksja raha eest enda töötajatele ametiautod ning võimaldab liisinguperioodi lõppedes autod valitud isikutel soodsalt ära osta. Keskkonnaametist saadud info järgi tagastasid nad eelmisel ja üle-eelmisel aastal kokku 33 sõidukit ning kõikidele autodele oli olemas huviline, kellest amet teavitas kirjalikult ka liisingufirmat.

Auto jääkväärtus sõltub otsustest, mille langetavad inimesed, kellel hiljem tekib võimalus soodsa hinnaga auto endale saada. Seetõttu võivad ametnike poolt autode liisimisel langetatud otsused olla sellised, mille tulemusena oleks liisinguperioodi lõpus auto jääkväärtus võimalikult väike.

Uut autot riigiasutusele valides ei pruugi keskkonnaameti töötajate põhifookus olla maksumaksja raha säästlik kasutamine, vaid vastupidi – on oht, et maksumaksja raha abil üritatakse teha endale võimalikult tulus diil.

Teine õppetund on seotud info salastatusega ning andmetega vassimisega.

Kui keskkonnaamet tagastas autod, siis saadeti ka liisingufirmale ostueesõigusest loobumise teade, milles anti teada ameti töötaja nimi, kes soovib vastava auto omandada. Kõigile neile teadetele seati aga dokumendiregistris 75 aastaks juurdepääsupiirang, kuna need sisaldavad töötaja nime. Sellise salastamisega muutis keskkonnaamet võimatuks avalikkusel sh ajakirjandusel kontrollida, mis ameti töötajatele minevate autodega edasi juhtub.

Veelgi taunimisväärsem on aga keskkonnaameti juhtide katse hämamise abil skeemi tegelikku sisu ja olulisi fakte varjata. Näiteks üritas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius esimese hooga jätta muljet, et liisingfirma teavitamine võimalikust ostuhuvilisest tulenes liisingufirma soovist ja initsiatiivist. Hiljem selgus, et tegelikult on keskkonnaametist saadud nimed liisingufirmale siduv kohustus. Nad peavad auto riigiasutuse näidatud konkreetsele isikule turuhinnast odavamalt müüma.

Kolmas teema on keskkonnaametit kureeriva keskkonnaministeeriumi roll ning võime toimunut mõista. Selle asemel, et avalikuks saanud infot analüüsida, tormas Marko Pomerantsi juhitav ministeerium (kantsler Andres Talijärve isikus) pikemalt kaalumata nagu lehm söödaküna poole.

Suhtumine muutus alles pärast seda, kui Koit Brinkmann ei jätnud jonni ning küsis välja liisingufirmale tagastatud autode nimekirja koos läbisõidu ning jääkmaksumusega. Ilmnes, et jääkmaksumus oli märkimisväärselt madalam sõidukite turuhinnast. Autoportaalist on võimalik leida kuulutusi, millest selgub, et keskkonnaameti käsutuses olnud autosid müüakse ligi kaks korda kallimalt, kui oli jääkväärtus.

Selle info avalikukstulek sundis keskkonnaametit loobuma mitu aastat kasutatud skeemist.

Kirjeldatud juhtumi puhul ei ole kõige kurvem, et taoline skeem riigiasutustes välja mõeldi. Kurb on hoopis see, et kui skeem avalikuks sai, siis üritasid keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi juhid avalikkust veenda, et kuningas ei olegi alasti. Kuigi kõik nägid oma silmaga, et on küll.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.