Aivar Hundimägi: ärmatamine keskkonnaametis ({{commentsTotal}})

Kõige kurvem ei ole isegi see, et liisinguautodega seotud skeem riigiasutustes välja mõeldi. Kurb on hoopis see, et kui skeem avalikuks sai, siis üritasid keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi juhid avalikkust veenda, et kuningas ei olegi alasti. Kuigi kõik nägid oma silmaga, et on küll.

Mõned nädalad tagasi avalikustas Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann skeemi, kuidas keskkonnaamet suunab riigiasutuse kasutuses olnud liisinguautod soodsalt enda töötajatele. Töötajatel oli võimalik auto kallimalt ehk turuhinnaga maha müüa ja nii kopsakas palgalisa teenida.

IRLi kuuluva Marko Pomerantsi juhitava keskkonnaministeeriumi hinnangul polnud taolises skeemis midagi laiduväärset.

Alles pärast seda, kui Äripäev küsis välja keskkonnaameti töötajate omandusse liikunud autode jääkmaksumuse, et seda võrrelda sarnaste autode turuhinnaga, otsustas keskkonnaamet eelmisel nädalal autode soodusmüügi skeemi lõpetada.

See juhtum on õpetlik mitmel põhjusel ning viitab sellele, et ärmatamisega avalikuks saanud probleemid ei puuduta ainult EASi ning presidendi kantseleid. Vassimist ning katset avalikkust eksitada toimub ka teistes riigiasutustes.

Esiteks on küsitav keskkonnaametis loodud skeem ise. Riigiasutus liisib maksumaksja raha eest enda töötajatele ametiautod ning võimaldab liisinguperioodi lõppedes autod valitud isikutel soodsalt ära osta. Keskkonnaametist saadud info järgi tagastasid nad eelmisel ja üle-eelmisel aastal kokku 33 sõidukit ning kõikidele autodele oli olemas huviline, kellest amet teavitas kirjalikult ka liisingufirmat.

Auto jääkväärtus sõltub otsustest, mille langetavad inimesed, kellel hiljem tekib võimalus soodsa hinnaga auto endale saada. Seetõttu võivad ametnike poolt autode liisimisel langetatud otsused olla sellised, mille tulemusena oleks liisinguperioodi lõpus auto jääkväärtus võimalikult väike.

Uut autot riigiasutusele valides ei pruugi keskkonnaameti töötajate põhifookus olla maksumaksja raha säästlik kasutamine, vaid vastupidi – on oht, et maksumaksja raha abil üritatakse teha endale võimalikult tulus diil.

Teine õppetund on seotud info salastatusega ning andmetega vassimisega.

Kui keskkonnaamet tagastas autod, siis saadeti ka liisingufirmale ostueesõigusest loobumise teade, milles anti teada ameti töötaja nimi, kes soovib vastava auto omandada. Kõigile neile teadetele seati aga dokumendiregistris 75 aastaks juurdepääsupiirang, kuna need sisaldavad töötaja nime. Sellise salastamisega muutis keskkonnaamet võimatuks avalikkusel sh ajakirjandusel kontrollida, mis ameti töötajatele minevate autodega edasi juhtub.

Veelgi taunimisväärsem on aga keskkonnaameti juhtide katse hämamise abil skeemi tegelikku sisu ja olulisi fakte varjata. Näiteks üritas keskkonnaameti peadirektori asetäitja Erik Kosenkranius esimese hooga jätta muljet, et liisingfirma teavitamine võimalikust ostuhuvilisest tulenes liisingufirma soovist ja initsiatiivist. Hiljem selgus, et tegelikult on keskkonnaametist saadud nimed liisingufirmale siduv kohustus. Nad peavad auto riigiasutuse näidatud konkreetsele isikule turuhinnast odavamalt müüma.

Kolmas teema on keskkonnaametit kureeriva keskkonnaministeeriumi roll ning võime toimunut mõista. Selle asemel, et avalikuks saanud infot analüüsida, tormas Marko Pomerantsi juhitav ministeerium (kantsler Andres Talijärve isikus) pikemalt kaalumata nagu lehm söödaküna poole.

Suhtumine muutus alles pärast seda, kui Koit Brinkmann ei jätnud jonni ning küsis välja liisingufirmale tagastatud autode nimekirja koos läbisõidu ning jääkmaksumusega. Ilmnes, et jääkmaksumus oli märkimisväärselt madalam sõidukite turuhinnast. Autoportaalist on võimalik leida kuulutusi, millest selgub, et keskkonnaameti käsutuses olnud autosid müüakse ligi kaks korda kallimalt, kui oli jääkväärtus.

Selle info avalikukstulek sundis keskkonnaametit loobuma mitu aastat kasutatud skeemist.

Kirjeldatud juhtumi puhul ei ole kõige kurvem, et taoline skeem riigiasutustes välja mõeldi. Kurb on hoopis see, et kui skeem avalikuks sai, siis üritasid keskkonnaameti ja keskkonnaministeeriumi juhid avalikkust veenda, et kuningas ei olegi alasti. Kuigi kõik nägid oma silmaga, et on küll.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: