Mikser: Euroopa Liit on väga hea asi ka siis, kui me seda täpselt ei mõista ({{commentsTotal}})

{{1488285761000 | amCalendar}}

Euroopa Liit on erakordselt keeruline mehhanism, mida pole võimalik sel määral lihtsustada, et seda saaks võileiva tegemise kõrvalt mõista, ütles välisminister Sven Mikser Euroopa Liidu väljakutsetele pärast Donald Trumpi valimisvõitu keskendunud arutelus.

Mikser rääkis, et ühiskonnas nõutakse, et keerulised asjad oleksid väga lihtsad. Aega on vähe, konkurents infokanalite vahel on väga suur ning info ülekülluses tekib soov, et teave jõuaks ajusse, ilma et seda peaks ise aktiivselt läbi närima. Euroopa Liidus on umbes pool miljardit inimest, väga paljud ühispoliitikad, keerulised mehhanismid, kus riigid tahavad ajada osa asju rahvustasandil ja osa ühiselt.

"Selline organism on erakordselt keeruline ja kui seda püüda lihtsustada, et seda saaks võileiva tegemise kõrvalt mõista, siis see ei ole enam see Euroopa Liit," nentis Mikser.

"Kui kõik inimesed ei saa aru, kuidas iPad või arvuti töötab, kuidas mikroskeemid suhestuvad, ei tähenda see, et me peaks arvuti kasutamisest loobuma. Euroopa Liit on väga hea asi ka siis, kui me seda väga täpselt ei mõista," lisas ta.

Välisminister tõi välja, et tõejärgsel ajastul, kus avalikkus soovib, et raskesti hoomatavad asjad oleksid lihtsad, on demokraatia tingimustes alati keegi, kes on valmis lubama, et nad ongi lihtsad.

See on Mikseri sõnul inforohkuse tingimustes demokraatia pudelikael.

Kallas: keerulisi otsuseid ei ole võimalik lihtsalt lahti seletada

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas rääkis, et praegu on ELis legitiimsuse probleem - paljud inimesed tunnevad, et ELil institutsioonina puudub legitimsus.

"Mul on ketserlik seisukoht. Kui olin Euroopa Komisjonis, siis ka kogu aeg räägiti, kuidas peame inimestega suhtlema, tekitama usalduse - see ei ole võimalik. ELi otsused on niivõrd keerulised, et ELi agent kohapeal on Eesti valitsus," sõnas Kallas.

Ta rõhutas, et Brüssel ei ole "nemad", vaid "meie".

"Siinviibijate ja Brüsseli vahel on kohalik valitsus ja valitsuse peaminister on kõige tähtsama organi - ELi nõukogu liige, kus kõik otsused lõplikult võetakse vastu, seal kujundatakse EL ja nad peavad jagama seda vastutust," sõnas Kallas.

Tema hinnangul on Eestis toetus ELile väga kõrge tänu sellele, et valitsus pole meie ELi liikmesust kunagi kahtluse alla seadnud.

Donald Trumpist rääkides tuletas Kallas meelde, et ka George W. Bushi presidendiks saamise ajal kardeti Eestis, mis saab. Tegelikkuses oli ta aga meie suhtes äärmiselt sõbralik riigipea.

Ühiselt leiti, et Trumpi väljaütlemised seoses sellega, et tema eelistab suhelda riikidega üks-ühele ega hooli riikide vabatahtlikest ühendustest, on murettekitavad, samas aga ei ole midagi lõplikku välispoliitiliselt paika loksunud.

Välisesindusi rohkem ei sulgeta

Eesti välispoliitika nii-öelda eelpostid on meie välisesindused, mida aastavahetuse seisuga on Eestil maailmas 46. See arv hõlmab nii saatkondi, esindusi kui ka konsulaate. USAs on ametis 17 inimest.

Mikser ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui eelmise valitsuse ajal kärbiti avalikku teenistust ja ka välisministeerium ei pääsenud kärbetest, siis praegu rohkem sulgemisi ei plaanita ning on mõningaid välisesindusi hoopis tugevdatud.

Küsimusele, kas Eesti välispoliitikud on aru saanud, kes on Donald Trump, vastas Mikser, et meie asi on veenda Trumpi administratsiooni, et meie huvid on igati legitiimsed. Ministri kinnitusel on plaanis tugevdada tööd, mida tehakse arvukate mõttekodadega ning ka administratsiooni suunal.

"Eesti on võrdlemisi väike riik. Oleme arutanud ka oma Läti ja Leedu kolleegidega, et võibolla mõnes järjekorras oleme nähtavamad ja kuuldavamad, kui oma väga sarnaseid seisukohti esitame koos," lausus Mikser. "Nii et loomulikult on Washingtoni suund erakordselt prioriteetne".

Paneeldiskussiooni korraldasid Reformierakond, Noored Sotsiaaldemokraadid ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasnõukogu Civitas.

Toimetaja: Karin Koppel



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.