Mikser: Euroopa Liit on väga hea asi ka siis, kui me seda täpselt ei mõista ({{commentsTotal}})

{{1488285761000 | amCalendar}}

Euroopa Liit on erakordselt keeruline mehhanism, mida pole võimalik sel määral lihtsustada, et seda saaks võileiva tegemise kõrvalt mõista, ütles välisminister Sven Mikser Euroopa Liidu väljakutsetele pärast Donald Trumpi valimisvõitu keskendunud arutelus.

Mikser rääkis, et ühiskonnas nõutakse, et keerulised asjad oleksid väga lihtsad. Aega on vähe, konkurents infokanalite vahel on väga suur ning info ülekülluses tekib soov, et teave jõuaks ajusse, ilma et seda peaks ise aktiivselt läbi närima. Euroopa Liidus on umbes pool miljardit inimest, väga paljud ühispoliitikad, keerulised mehhanismid, kus riigid tahavad ajada osa asju rahvustasandil ja osa ühiselt.

"Selline organism on erakordselt keeruline ja kui seda püüda lihtsustada, et seda saaks võileiva tegemise kõrvalt mõista, siis see ei ole enam see Euroopa Liit," nentis Mikser.

"Kui kõik inimesed ei saa aru, kuidas iPad või arvuti töötab, kuidas mikroskeemid suhestuvad, ei tähenda see, et me peaks arvuti kasutamisest loobuma. Euroopa Liit on väga hea asi ka siis, kui me seda väga täpselt ei mõista," lisas ta.

Välisminister tõi välja, et tõejärgsel ajastul, kus avalikkus soovib, et raskesti hoomatavad asjad oleksid lihtsad, on demokraatia tingimustes alati keegi, kes on valmis lubama, et nad ongi lihtsad.

See on Mikseri sõnul inforohkuse tingimustes demokraatia pudelikael.

Kallas: keerulisi otsuseid ei ole võimalik lihtsalt lahti seletada

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas rääkis, et praegu on ELis legitiimsuse probleem - paljud inimesed tunnevad, et ELil institutsioonina puudub legitimsus.

"Mul on ketserlik seisukoht. Kui olin Euroopa Komisjonis, siis ka kogu aeg räägiti, kuidas peame inimestega suhtlema, tekitama usalduse - see ei ole võimalik. ELi otsused on niivõrd keerulised, et ELi agent kohapeal on Eesti valitsus," sõnas Kallas.

Ta rõhutas, et Brüssel ei ole "nemad", vaid "meie".

"Siinviibijate ja Brüsseli vahel on kohalik valitsus ja valitsuse peaminister on kõige tähtsama organi - ELi nõukogu liige, kus kõik otsused lõplikult võetakse vastu, seal kujundatakse EL ja nad peavad jagama seda vastutust," sõnas Kallas.

Tema hinnangul on Eestis toetus ELile väga kõrge tänu sellele, et valitsus pole meie ELi liikmesust kunagi kahtluse alla seadnud.

Donald Trumpist rääkides tuletas Kallas meelde, et ka George W. Bushi presidendiks saamise ajal kardeti Eestis, mis saab. Tegelikkuses oli ta aga meie suhtes äärmiselt sõbralik riigipea.

Ühiselt leiti, et Trumpi väljaütlemised seoses sellega, et tema eelistab suhelda riikidega üks-ühele ega hooli riikide vabatahtlikest ühendustest, on murettekitavad, samas aga ei ole midagi lõplikku välispoliitiliselt paika loksunud.

Välisesindusi rohkem ei sulgeta

Eesti välispoliitika nii-öelda eelpostid on meie välisesindused, mida aastavahetuse seisuga on Eestil maailmas 46. See arv hõlmab nii saatkondi, esindusi kui ka konsulaate. USAs on ametis 17 inimest.

Mikser ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kui eelmise valitsuse ajal kärbiti avalikku teenistust ja ka välisministeerium ei pääsenud kärbetest, siis praegu rohkem sulgemisi ei plaanita ning on mõningaid välisesindusi hoopis tugevdatud.

Küsimusele, kas Eesti välispoliitikud on aru saanud, kes on Donald Trump, vastas Mikser, et meie asi on veenda Trumpi administratsiooni, et meie huvid on igati legitiimsed. Ministri kinnitusel on plaanis tugevdada tööd, mida tehakse arvukate mõttekodadega ning ka administratsiooni suunal.

"Eesti on võrdlemisi väike riik. Oleme arutanud ka oma Läti ja Leedu kolleegidega, et võibolla mõnes järjekorras oleme nähtavamad ja kuuldavamad, kui oma väga sarnaseid seisukohti esitame koos," lausus Mikser. "Nii et loomulikult on Washingtoni suund erakordselt prioriteetne".

Paneeldiskussiooni korraldasid Reformierakond, Noored Sotsiaaldemokraadid ja Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi üliõpilasnõukogu Civitas.

Toimetaja: Karin Koppel



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: