Paide muinsuskaitsealuste majade elanikud saavad nõuandeid põlengu vältimiseks ({{commentsTotal}})

Muinsuskaitseamet alustas Paides muinsuskaitse all olevate elamute omanike ja kasutajate nõustamist. Koostöös päästeametiga juhitakse tähelepanu hoonete üldisele seisukorrale ja tuleohutusnõuete täitmisele, mis peaks kaasa aitama ka muinsusväärtuste säilimisele.

Siin-seal hakkasid silma pliidiukse alla või ahju vahele kuhjatud küttepuud ning valesti koormatud elektrijuhtmed. Kontrolliti ka küttekollete korrasolekut, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Et maja on muinsuskaitse all, tuli selle korteri üürnikule üllatuseks. Mida ja kuidas remontida tuleb ja tohib, saavad nad nüüd lugeda infovoldikust.

Paljudes korterites on jätkuvalt väga suur probleem suitsuanduri puudumine.

"Just praegu siinsamas üks vanahärra ütles, et tema ei taha suitsuandurit - vanalinnatsoonis majad on ju nii lähedal teineteisele, kui midagi peaks juhtuma, siis suitsuandur annaks kohe ju märku," meenutas Paide päästekomando pealik Valeri Ivanov kuuldut.

Muinsuskaitset huvitas, millises seisukorras on hoone konstruktsioonid, korsten ja katus. Sageli elavad neis majades üürnikud, omanik on kusagil kaugel ning huvi ja raha maja kordategemiseks napib.

Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektori Karen Klandorfi sõnul on kõige suurem probleem olnud elementaarse hoolduse puudus.

"Meie järgmine samm on kindlasti võtta ühendust nende hoonete omanikega, et siis edasi mõelda, kuidas tagada elementaarne hooldus hoonetes ja kuidas nende inimeste elutingimusi parandada," selgitas ta.

Mõne maja uks jäigi nõustajatele suletuks. Kontrollkäigud Paide vanalinnas aga jätkuvad.

Toimetaja: Karin Koppel



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: