Maanteeamet püüab leida ühistranspordi korraldamiseks sobivat mudelit ({{commentsTotal}})

Suletavatelt maavalitsustelt ülesanded üle võttev maanteeamet koondaks maakondade bussiliinide üle otsustamise praegu juba tegutsevasse nelja ühistranspordikeskusse, üle Eesti suhtutakse sellesse aga erinevalt. Valgamaa juhtide arvates on maakondliku valikute tegemise võimaluse alleshoidmine reisijate huvides.

Kui seni korraldab Valgamaa ühistransporti üks maavalitsuse töötaja, siis juba selle aasta viimasest kvartalist peaks seda tegema ühistranspordikeskused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maanteeameti hinnangul võiks kogu Lõuna-Eesti liituda Jõgeva ühistranspordikeskusega. Valgamaal aga soovitakse moodustada oma keskus, et liinivõrgu üle otsustamine jääks kohapeale alles.

"Leiame, et meil on olemas kompetents. Maavalitsuses on korraldatud maakonnaliine, Valga linnas on linnatransport, vallad korraldavad koolibussiringe, Otepääl on vallasisene liin. Lisaks on Otepääl ka juba kolmandat aastat tasuta ühistransport," selgitas Otepää vallavanem Kalev Laul.

Teisipäeval Viljandimaa omavalitsusjuhtidega kohtunud maanteeameti juhtivekspert Mika Männik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et arvamused üle Eesti on erinevad ja sobivat mudelit alles otsitakse. Samas on Valgas võrdlus Järvamaaga, kus loodud keskus on bussliikluse korraldamise Valgamaaga võrreldes muutnud oluliselt kallimaks.

"Ma arvan, et kui hakkame rahast rääkima, siis omavalitsuste innukus sel teemal võib kahaneda. Ühistransport on täna nende eest ju tasuta ära organiseeritud. Nemad pole pidanud selle eest raha maksma. Aga kui tuleb keskus, siis tuleb hakata sinna ju ka raha sisse panema," arvas Valga maavalitsuse arenguosakonna juhataja Ivar Unt.

Omavalitsuste ühinemine tähendab ka seda, et osa seniseid maakonnaliine muutub vallasisesteks liinideks.

Valgas on suur osa linnabusside rahast saadud kohalikust eelarvest. Pole aga selge, kas loodav Valga suurvald maksab kinni mugava ja sagedase ühenduse Võrumaa piirini välja.

Maanteeamet lubab, et kõigi seniste liinide riiklik dotatsioon jätkub. Plaanitakse, et sõitmine maakonnaliinidel on järgmisest aastast tasuta.

"Rahakoti paksus määrab ka tingimused ja midagi praegu välja öelda on ennatlik. Kui antakse liinide ülalpidamise võimalus, siis nad ka sõidavad, kuid kindlasti mitte niimoodi, et Harglast tuleb üks inimene õhtul kinno," rääkis Valga aselinnapea Enno Kase.

Valgamaal tuleb arvestada ka hajaasustusega. "Tõenäoliselt liigub ühistranspordi korraldamine selle suunas, et hakata järjest rohkem kasutama nõudeliine. Teatud juhtudel võib-olla ongi odavam saata inimesele järgi takso, kui hoida käigus bussiliine," ütles Kalev Laul.

Tõenäoliselt saavad tulevikus koolibussidega sõita kõik soovijad ning maakonnaliinid peatuvad ka linnaliinide peatustes. Pole ka selgust, kas tulevikus on nii, et maakonna sees on töölesõit tasuta, aga maakonnast välja või linnasisestes bussides tuleb osta endiselt pilet.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: