Teadlased jälgivad Tartumaal kliimamuutuste mõju Eesti metsale ({{commentsTotal}})

Tartumaal Järvselja külas on teadlased Põhjamaade kõrgeima,130 meetri pikkuse metsaatmosfääri uurimise masti kaudu juba ligi kaks aastat jälginud kliimamuutuste mõjusid Eesti metsale ja metsataimestikule. Tulevikus võib see näiteks aidata vastata küsimusele, kuidas saavad erinevad puuliigid hakkama suureneva süsihappegaasi hulgaga.

Järvseljal asuvas metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastoime mõõtmise uurimisjaamas SMEAR koguvad Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased andmeid selle kohta, millest koosneb Eesti metsade õhk ja kuidas toimub metsa ainevahetus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki Eesti maaülikooli taimefüsioloogia vanemteaduri Steffen Noe sõnul on järeldusi metsa kasvamise ja õhukoostise vahelise seose kohta veel vara teha, saame juba praegu masti abil teada näiteks seda, kust eri ained meie õhku jõuavad.

"Talveolukorras me näeme rohkem kaugtranspordi mõjusid. Kui läänest tulevad õhumassid, siis nad koosnevad rohkematest saasteainetest, samas kui idast me näeme näiteks väga palju inimtekkelist ainet nagu lämmastikoksiid. Kui õhumassid tulevad näiteks üle Moskva, siis me siin ilusti näeme seda," rääkis Noe.

Uurimisjaam mõõdab seega, kuidas õhus sisalduv mõjutab taimi ja milliseid aineid taimed omakorda õhku paiskavad.

"Me vaatame väga suure mõõtesagedusega, kümme korda sekundis tuleb üks andmerida. Selle kaudu vaatame, kuidas selle lokaalne mõju ehk kuidas mets ja taimestik vahetavad enda gaasid atmosfääris," sõnas vanemteadur.

Noe sõnul loodavad teadlased SMEAR-jaama abil muu hulgas leida vastused kahele püstitatud teooriale. Esimese teooria järgi muutub kliima soojenemisega metsa ainevahetus aktiivsemaks ja nii liigub segametsavöönd olude tõttu põhja poole. Teine püstitatud teooria ütleb, et puud kiirendavad bioaktiivsete ainete õhku paiskamise kaudu pilvede tekkimist. Pilved aga peegeldavad päikesekiirgust, mets jahutab end ja seetõttu ei liigugi mets põhja poole. Milline teooria paika peab, võiks Noe sõnul selguda aastate pärast.

"On vaja, et me mõõdame seega pikaajaliselt seda. Seda ei ole, et me saame ainult kord aastaks või mingi ekspeditsioonide kaudu minna ja paari kuu jooksul midagi ära mõõta. Idee on, et mõõtejaam mõõdab mitu aastat või aastakümneid," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.