Teadlased jälgivad Tartumaal kliimamuutuste mõju Eesti metsale ({{commentsTotal}})

Tartumaal Järvselja külas on teadlased Põhjamaade kõrgeima,130 meetri pikkuse metsaatmosfääri uurimise masti kaudu juba ligi kaks aastat jälginud kliimamuutuste mõjusid Eesti metsale ja metsataimestikule. Tulevikus võib see näiteks aidata vastata küsimusele, kuidas saavad erinevad puuliigid hakkama suureneva süsihappegaasi hulgaga.

Järvseljal asuvas metsaökosüsteemi ja atmosfääri vastastoime mõõtmise uurimisjaamas SMEAR koguvad Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli teadlased andmeid selle kohta, millest koosneb Eesti metsade õhk ja kuidas toimub metsa ainevahetus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ehkki Eesti maaülikooli taimefüsioloogia vanemteaduri Steffen Noe sõnul on järeldusi metsa kasvamise ja õhukoostise vahelise seose kohta veel vara teha, saame juba praegu masti abil teada näiteks seda, kust eri ained meie õhku jõuavad.

"Talveolukorras me näeme rohkem kaugtranspordi mõjusid. Kui läänest tulevad õhumassid, siis nad koosnevad rohkematest saasteainetest, samas kui idast me näeme näiteks väga palju inimtekkelist ainet nagu lämmastikoksiid. Kui õhumassid tulevad näiteks üle Moskva, siis me siin ilusti näeme seda," rääkis Noe.

Uurimisjaam mõõdab seega, kuidas õhus sisalduv mõjutab taimi ja milliseid aineid taimed omakorda õhku paiskavad.

"Me vaatame väga suure mõõtesagedusega, kümme korda sekundis tuleb üks andmerida. Selle kaudu vaatame, kuidas selle lokaalne mõju ehk kuidas mets ja taimestik vahetavad enda gaasid atmosfääris," sõnas vanemteadur.

Noe sõnul loodavad teadlased SMEAR-jaama abil muu hulgas leida vastused kahele püstitatud teooriale. Esimese teooria järgi muutub kliima soojenemisega metsa ainevahetus aktiivsemaks ja nii liigub segametsavöönd olude tõttu põhja poole. Teine püstitatud teooria ütleb, et puud kiirendavad bioaktiivsete ainete õhku paiskamise kaudu pilvede tekkimist. Pilved aga peegeldavad päikesekiirgust, mets jahutab end ja seetõttu ei liigugi mets põhja poole. Milline teooria paika peab, võiks Noe sõnul selguda aastate pärast.

"On vaja, et me mõõdame seega pikaajaliselt seda. Seda ei ole, et me saame ainult kord aastaks või mingi ekspeditsioonide kaudu minna ja paari kuu jooksul midagi ära mõõta. Idee on, et mõõtejaam mõõdab mitu aastat või aastakümneid," tõdes ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Ema Jana: "Ajaga läheb järjest kergemaks, sest muremõtted on hakanud vaikselt kaduma."

Veebidokk: Võrumaa tüdruk sai viirusest laastatud südame asemele uue

Südamesiirdamine on nii keeruline ja harvaesinev operatsioon, et siinmail pole võimalik selleks vajalikku oskusteavet ülal hoida. Sestap tehakse Eesti südamesiirdamised hoopis Soome lahe põhjakaldal Helsingis. Seal kaks uue südame saanutest on täiskasvanud, kuid üks neist on 16-aastane Võrumaa neiu Maria Sepp.

OpenGov tegevjuht Zachary Bookman.

Intervjuu OpenGov juhiga: valitsused töötavad mustade andmetega teadmatuses

Mida teha, kui tänaval jalutades tekib huvi, kui palju on kulunud kodanike raha tee parandamisele, mis laiub jalge all, või valgusfoorile, mille taga seisad? Tallinlasel tuleb minna linna kodulehele, laadida alla Exceli tabel ja hakata ridade vahel näpuga järge ajama ning arvutama. Silicon Valley tehnoloogiafirma OpenGov on töötanud välja selgemad ning lihtsamini mõistetavad tehnoloogilised lahendused, mis aitavad muuta valitsemist läbipaistvamaks.

UUDISED
Jaanika: "Ootus uue neeru järele on kõige keerulisem, aga kui see kõne tuleb, siis oled sa väga rõõmus."

Veebidokk: siiratud neer peab vastu vaid piiratud aja

Neerupuudulikkust on kahesugust: raske verekaotuse, põletuse või mürgistuse tõttu tekkiv äge neerupuudulikkus ning põletiku, diabeedi või päriliku arenguhäire tõttu tekkiv krooniline neerupuudulikkus. Jaanika Alaku viis neerupuudulikkuseni kogu lapsepõlve kestnud diabeet.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: