Korb: eelarves pole sundüürnikele kahjude hüvitamiseks raha ette nähtud ({{commentsTotal}})

{{1488367025000 | amCalendar}}

Riigihaldusminister Mihhail Korb Keskerakonnast ütles erakonnakaaslase Heimar Lengi idee kohta hüvitada omandireformi käigus kannatanud sundüürnike kannatused, et riigieelarves ei ole selleks raha ette nähtud ning erakonnas ei ole Lengi ideed arutatud.

Rahandusministeeriumis on riigihaldusminister Mihhail Korbi eestvedamisel moodustatud komisjon, mis hakkab omandireformi tõttu tekkinud probleeme uurima. Kahjude hüvitamise osas ei ole mingeid kokkuleppeid tehtud.

"Selgelt täna selliseid summasid või sellist raha ei ole eelarves ette nähtud," ütles Korb ERRi raadiouudistele.

"Sundüürnike olukord oli mingil määral ka erinevalt lahendatud - keegi sai korteri linna käest, kui räägime Tallinna linnast, keegi sai kolimistoetuse. Selle suuruse üle võib vaielda, aga küsimus ongi, et analüüsida võimalusi ja tekitatud kahju ning välja selgitada vajadus ja teha vastava komisjoni ettepanekud valitsusele ja siis valitsus langetab need otsused," selgitas ta loodava komisjoni tööd.

Keskerakond Lengi ideid tema kinnitusel arutanud pole. "Mina kuulen seda teie käest esimest korda," lausus minister ja märkis, et ilmselt on see Lengi nägemus olukorrast.

Ka selle kohta, kas peaminister või president peaks vabandust paluma, ei olnud Korbil veel selget arvamust.

"Ma veelkord ütlen, et täna on valitsuse ettepanekul moodustatud komisjon ja kui komisjon leiab, et üks tegevus, mida valitsus peab tegema, on vabandust paluma, siis see ettepanek esitatakse valitsusele," sõnas riigihaldusminister.

Algatuseks analüüsib komisjon tema sõnul hetkeolukorda ja selgitab välja, kui palju on lahendamata probleeme ning millised tagajärjed on omandireform tekitanud ühiskonnale. Alles seejärel saab rääkida konkreetsetest sammudest. Kõik Lengi tehtud või tehtavad ettepanekud võetakse Korbi kinnitusel komisjonis arutlusele ja kujundatakse arvamus. Vajadusel peetakse sel teemal vaidlust ka Keskerakonna-siseselt.

Komisjon alustab tegevust märtsi jooksul ja komisjoni ettepanekud peaksid valitsuse ette jõudma enne sügisesi kohalike omavalitsuste volikogude valimisi.

Reinsalu: uurimist väärib, kuidas omavalitsused nõukogude sõjaväevara maha parseldasid

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on vaja viimasena õhku jäänud omandireformi sõlmküsimused läbi vaadata.

Ta märkis, et loodud komisjonis võib arutada omandireformi ulatuse, perspektiivi ja sotsiaalsete mõjude üle, aga käsitleda tuleks ka nõukogude liidu sõjaväevara küsimust.

"Siin on üks asi, mis mulle huvi pakub, ja see on see, kuidas suutsid mitmed omavalitsused kiiresti parseldada maha nõukogude liidu sõjaväevara, mida oli väga palju ja mida oleks tegelikult võinud ära kasutada õigusjärgsete omanike kinnisvaras olevate elanike probleemi lahendamiseks. Seda omal ajal ei tehtud, aga see on juba ajaloolises perspektiivis asi, mida kindlasti on mõistlik vaadelda," lausus Reinsalu.

Heimar Lenk ütles teisipäeval, et omandireform on samasugune kuritegu rahva vastu nagu küüditamised. Tema hinnangul peab riik hüvitama omandireformi käigus kannatanud sundüürnikele nende kaotused nii rahaliselt kui moraalselt ning peaminister või president peaks sundüürnikelt ülekohtu eest vabandust paluma.
Kui kannatuste hüvitamiseks raha ei ole, peaks raha leida Euroopa Liidust, arvab Lenk.

Omandireformi ajal nii riigikogu kui valitsuskabineti liige olnud majandusteadlane Heido Vitsur ütles nende ideede kohta, et loomulikult tehti omandireformi käigus vigu, kuid möödunut ei saa muuta ja ratsionaalset lahendust leida pole võimalik, küll aga tekitaks katse sundüürnike kahjusid kindlaks teha ja hüvitada ühiskonnas juurde vihkamist ja paksu verd.

Toimetaja: Karin Koppel



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: