Alo Lõhmus: Põhja-Iirimaa mudel Ülemistel ({{commentsTotal}})

Oma mõtlematu provokatsiooniga – otsusega keelata venekeelsetel müüjatel omavahel emakeele rääkimine – ohustab riidepood Reserved mitte üksnes omaenda mainet ja käivet, vaid kogu riigi kodurahu, leiab Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

Lasnamäelasel ei tasu Piritale nägu näidata ning vastupidi. Isegi taksod ei liigu nende kahe naaberlinnaosa vahel. Kopli elanikul ei tule mõttessegi astuda sisse mõnda Kalamaja kohvikusse – sealne seltskond ei jätaks teda karmilt karistamata, niipea kui tema keel, olgu või aktsent, avalikuks saab.

Eesti pealinna elanike elu kulgeb rangelt mööda nähtamatuid piirjooni, mis eraldavad eestlaste ja venelaste linnaosi. Neis linnaosades peavad korda paramilitaarsed rühmitused, mis pressivad oma tegevuse finantseerimiseks raha välja oma võimu all olevatelt ettevõtetelt ja majaomanikelt.

Politsei ja kaitseväe patrullid teavad nende rühmituste liikmeid nägu- ja nimepidi, kuid ei saa suuremate kokkupõrgete puhkemise hirmus sekkuda. Aeg-ajalt plahvatab siin-seal siiski mõni autopomm või lastakse maha mõni vastasrahvuse liige – või ka mõni „rahvusreetur“ oma kogukonna seast. Kui asi päris käest ära läheb, siis suunduvad ühe linnaosa noored ja vihased mehed teise linnaossa maju põletama ja sealsed elanikke lintšima.

Eelnev lõik oli õnneks väljamõeldis. Ent kui Tallinn asendada Põhja-Iirimaa pealinna Belfastiga ning eestlased ja venelased protestantide ja katoliiklastega, siis just selline nägi välja Belfasti olustik aastatel 1968-1998 kestnud Põhja-Iiri konflikti ajal.

Meie jõudsime nende aastakümnete vältel arendada õitsvat sotsialismi, laulda end vabaks ning taastada oma riigi. Ometi elasime ja elame tänapäevani Tallinnas kõrvuti teise rahvusega, kellele meil on ajalooraamatutele tuginedes nii mõndagi ette heita. Nagu nähtavasti neil meilegi. Siiski on mõlemad pooled üldjuhul suutnud hoiduda üleminekust sõnadelt pöördumatutele tegudele.

Võib-olla ongi see osa Eesti komberuumist: oleme omaette kanged siunama ja virisema, kuid löömise asemel lööme lihtsalt käega. Ja meie venelased on selles osas meie moodi.

Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente.  

Ka endise Jugoslaavia rahvaste saatus, armeenlaste ja aserbaidžaanlaste vaheline konflikt, grusiinide ja osseetide vahelised teravad suhted ja muudki meist sugugi mitte väga kaugele jäävad näited viitavad, et vastu oma tahtmist ühist elu elama pidavate rahvaste vahel võib kergesti minna verevalamiseks. Kui see kord on alanud, kulub rahu välisekski taastamiseks pikki aastakümneid.

Meie veretu vabanemine oli seega erandlik, omamoodi ime. Selle ime teoks saamises oli eestlaste rahumeelsuse kõrval oma roll ka kohalikel venelastel, kes ärevatel aegadel ei allunud ässitajatele ja provokaatoritele, vaid võtsid kuulda mõistuse häält ning eelistasid kodurahu.

Ent rahu kestmine vajab pidevat hoolt. Seda, et kodurahu pole Eestiski igavesti garanteeritud, näitasid pronksiöö sündmused, millest tänavu möödub kümme aastat. Eelmisel aastal avaldatud uuringust selgus ka, et Tallinna linnaosade rahvuslik koosseisus areneb järjekindlalt segregatsiooni suunas: eestlased ja venelased kolivad lahku, üksteisest eemale. See on samm Põhja-Iiri stiilis getode tekkimise suunas.

Ajalugu on näidanud, et pika ja kurnava konflikti võib vallandada mõni tagantjärele vaadates üsnagi tühine argitüli, mille peale üks pool solvub ja väljakutsuvalt reageerib, põhjustades omakorda teise poole reaktsiooni, kuni käivitubki vägivallaspiraal.

Sel nädalal lugesime lehest, et Tallinna Ülemiste keskuse riidepood Reserved nõudis oma vene rahvusest töötajatelt, et nad räägiksid ka omavahel vaid eesti keeles, sest isekeskis vene keeles kõnelevad müüjad võivat häirida poe eestlastest kliente. Selline nõudmine ei erine millegi poolest Tsaari-Venemaa aja sõgedusest – eesti soost kooliõpilastelt nõuti ka vahetunnis omavahel vene keeles suhtlemist. Mis tundeid see eestlastes äratas, seda võime lugeda kirjandusklassikast.

Oma mõtlematu provokatsiooniga ohustab riidepood aga mitte üksnes omaenda mainet ja käivet, vaid kogu riigi kodurahu.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Telia tõstab teleteenuse hinda

Telia tõstab alates maikuust oma teleteenuse hinda. Enamik internetipakette läheb odavamaks.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.