Saksa välisminister Tallinnas: ei pea reaalseks Saksa kaitsekulude kasvu kahe protsendini ({{commentsTotal}})

{{1488371073000 | amCalendar}}

Saksa välisminister Sigmar Gabriel andis Tallinnas pressikonverentsil mõista, et Saksamaa kaitsekulutuste tõus kahe protsendini SKP-st lähikümnendil ei ole reaalne. Samas viitas ta vajadusele kasutada kriiside leevendamiseks rohkem humanitaarabi vahendeid.

"On täiesti ebarealistlik Saksamaal või meie partnerite puhul tekitada muljet, et kaheksa aasta pärast õnnestub 30 miljardit täiendavalt Saksamaa kaitsekulutusi suurendada," ütles Tallinnas visiidil käinud Gabriel. Saksa minister viitas NATO Wales' i tippkohtumisel 2014. aastal kokku lepitule, et kõik liitlased üritavad jõuda kümne aastaga kaitsekulutuste tasemeni kaks protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

"See on Saksamaa liidueelrarvest 10 protsenti! Kui keegi annab sellise lubaduse, siis on need, kes seda lubadust kuulavad, pärast pettunud," lisas Gabriel.

Saksa välisminister viitas sellele, et tema riik panustab julgeolekusse ka teistsuguseid ülesandeid täites. "Nimelt me võtsime just vastu peaaegu miljon pagulast. Pagulasi, kes on tulnud seetõttu, et sõjaline sekkumine on läinud nurja. Saksamaa kulutab sellele rohkem kui 30 miljonit eurot aastas," rääkis Gabriel.

Saksa välisministri hinnangul on kaitsekulutuste kõrval vaja panustada ka arenguabisse maailma kriispiirkondades.

"Ma ei arva, et julgeolekut on tänases maailmas võimalik tagada ainult kaitsekulutustega. Enamus sõdadest ja pagulasvaldkonnas toimunud arengutest, millega me praegu peame tegelema - neid ei ole võimalik lahendada suuremate kulutustega relvastusele. Vaid sellega, et me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest. Meil on vaja kõikeheõlmavamat julgeoleku mõistet," rääkis Gabriel.

"Tahaksin rõhutada, et julgeolek ja rahu sõltuvad ka sõjalisest võimekusest aga mitte ainult sellest. Pagulased ja sõda Süürias, sõda Sudaanis, terrorismivastane võitlus Tšaadi piirkonnas - neid me ei võida ainult sõjalise võimekuse abil. Me peame seal rohkem tegelema kriisiennetusega, arengukoostööga, majanduse ülesehitamisega, hariduse vallas, võitlusega nälja ja veenappusega. Kui me kõike seda võtame arvesse ka julgeolekukontekstis, siis me ajame ratsionaalset ja mõistlikku julgeolekupoliitikat. Saksamaa teeb selles vallas väga palju ja sooviks, et ka teised teeksid selles vallas rohkemat," ütles välisminister Gabriel.

Rääkides humanitaarabi andmisest Aafrikas, viitas Gabriel ka Euroopa ja USA ühistele väärtustele. "Me ei tohi jääda pimedaks, kui me näeme sellist häda. See on ülesanne, mille meie endale Saksamaal oleme endale seadnud. See on osa meie kõikehõlmavast välispoliitilisest lähenemisest," märkis minister.

Saksa välisministri hinnangul ei ole tema riigi kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini SKP-st võimalik ka sisepoliitilistel põhjustel. "Ei oleks vaja anda selliseid lubadusi, mis igaühe jaoks, kes tunneb Saksamaa sisepoliitikat, ei ole täidetavad. Ei ole täidetavad seoses nõudmistega, mida Saksamaal ka esitatakse, et samas suurusjärgus tuleb makse alandada," rääkis Gabriel.

"Minu arvates peab poliitika jääma realistlikuks ja olema ratsionaalne. See tähendab, et me peame tegema rohkem, aga see tähendab, et peame olema tähelepanlikud, et ei annaks lubadusi, mida meilt NATO Wales'i (tippkohtumise) otsustes isegi ei nõuta. Seal ei ole sellist kaheprotsendilist eesmärki. Vaid nagu Eesti kolleg ka ütles, me peame liikuma selles suunas ja seda ka Saksamaa praegu teeb," räääkis Saksa minister.

Lisaks tõi Gabriel esile ka võimaluse, et teistele Euroopa riikidele ei pruugi Saksamaa sõjalise võimsuse järsk kasv meeldida.

"Me peame mõtlema sellele, kas ülejäänud Euroopa soovib sellist Saksamaad, mis aastas 60 miljardit investeerib Saksamaa armeesse. See oleks see tulemus, kui seda kahe protsendi eesmärki rangelt tõlgendada. See tähendaks sellist sõjalist ülekaalu Euroopas, mida ma arvan meie naabrid 10-15 aasta pärast tingimata ei soovi näha," märkis Gabriel.

"Selle pärast on oluline, et me seoksime oma võimekust, me saame niimoodi kõik ka raha kokku hoida. Aga eelkõige on meil vaja selleks kollektiivset julgeoleku- ja kaitsearhitektuuri. Sellel kallal töö tegemine Euroopas on väga vajalik," lisas Saksa välisminister.

Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmeil olid Saksamaa kaitsekulutused 2015. aastal 39,4 miljardit eurot, mis moodustas 1,2 protsenti riigi SKP-st.

Allikas: BNS



Opositsiooni esindajad on trahvide sissetulekuga sidumise vastu

Riigikogu opositsioonierakondade esindajad ei toeta valitsusliidu algatusel justiitsministeeriumis valminud eelnõu, millega raskemate väärtegude puhul sõltuks trahvisumma inimese ametlikust sissetulekust.

Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.Liidukantsler Angela Merkel käis viimati Eestis 2016. aasta augustis.
Merkel osaleb Tallinnas 29. septembril toimuval tippkohtumisel

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel osaleb 29. septembril Tallinnas toimuval Euroopa Liidu digitaalvaldkonna tippkohtumisel.

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.