"Pealtnägija": Rootsis lapseröövliks tunnistatud mees liigub Eestis lapsega vabalt ringi ({{commentsTotal}})

Soomes elav naine süüdistab Eesti võime tagaotsitava lapseröövli varjamises ja aitamises. Tüli keskmes on tema viieaastane tütar, keda ema pole näinud juba üheksa kuud. Draama hargneb kolme riigi – Eesti, Soome ja Rootsi – vahel ning kolmes riigis saadakse asjast pisut erinevalt aru.

Rootsis lapseröövliks tunnistatud eesti mees Leevi liigub lapsega vabalt Eestis ringi ja suhtleb siin ametnikega, kes teda aitavad, vahendab "Pealtnägija".

Ema Svetlana süüdistab ametnikke otse lapseröövli varjamises. Ehkki nii isa kui ema on eestlased, siis probleemi tuum on, et draama hargneb mitte kahes vaid koguni kolmes riigis - Soomes, Eestis ja Rootsis - ning igas riigis suhtutakse asja pisut erinevalt. Eesti ametnikud ütlevad, et kuna Rootsi kohtuotsus pole siin tunnustatud, siis ei pea nad mehele takistusi tegema, veel enam kinni pidama.

Soome ja Rootsi võimude kinnitusel tegelevad nad Leevi ja lapse taga otsimisega. Sveta käib ka Eesti politseis ja sotsiaalkindlustusametis, mis tegeleb rahvusvaheliste juhtumitega. Siin selgub, et mees, keda Rootsis taga otsitakse, on Eestis ja siinsed sotsiaalametnikud on temaga kontaktis.

Sotsiaalamet ei kommenteeri asja kaamera ees, sest nende sõnul on juriidiliselt tegu teise riigi juhtumiga, kuid kinnitab, et on Leeviga kontaktis olnud ja lapse heaolus veendunud. Samas eitavad nad kategooriliselt tüli ühe poole soosimist ja on enda sõnul võrdselt nõustanud nii Leevit kui Svetlanat. Et Rootsi kohtuotsus pole Eestis jõustatud, pole neil kohustust Leevile mingeid takistusi teha, veel enam teda kinni pidada.

Eesti justiitsministeeriumi teatel on käimas Haagi konventsiooni täiendamine, et ühes riigis tehtud tagastamisotsus muutuks automaatselt täidetavaks igas Euroopa Liidu liikmesriigis, aga see võtab veel aastaid. Viimane seis ongi, et Rootsis ja Soomes tegeletakse lapse tagastamisega, mida isa püüab siiski veel kohtus takistada.



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: