Lepassaar: juba täna on osad EL-i riigid üksteisega rohkem lõimunud kui teised ({{commentsTotal}})

Ühe Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri esitatud tulevikustsenaariumi kohaselt hakkaksid liikmesriigid moodustama koalitsioone neile olulistes küsimustes. Euroopa Komisjoni voliniku Andrus Ansipi kabinetiülema Juhan Lepassaare sõnul on juba praegu osad riigid üksteisega rohkem lõimunud kui teised.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitles kolmapäeval viit võimalikku teed Euroopa Liidu eksistentsiaalse kriisi lahendamiseks. Euroopa tulevikku käsitlevas nn valges raamatus esitatud tulevikustsenaariumid tulevad arutusele Euroopa Liidu tippkohtumisel märtsi lõpus Roomas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti jaoks ei pruugi valges raamatus toodud stsenaarium, mille käivitumist kõige tõenäolisemaks peetakse, aga sugugi helget ning rahulikku tulevikku tähendada. Tegu on kolmanda raamatus kirjeldatud stsenaariumiga ehk sellega, et üldiselt jätkab Euroopa Liit samas vaimus, liikmesriigid aga hakkavad omavahel moodustama väiksemaid liite ning koalitsioone neile olulistes küsimustes.

Juhan Lepassaar selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et ükski Junckeri pakutud arengustsenaariumitest ei ole mustvalge. Ta lisas, et tegelikult on juba täna osad riigid üksteisega rohkem lõimunud ja teised vähem.

"Me näeme ka täna, et on Euroopas riike, kes kasutavad eurot, mõni on Schengenis, mõni ei ole," tõi ta näiteks.

"See, kui tihedalt riigid tulevikus tahavad koostööd teha ühes või teises küsimuses, sõltub eelkõige riikidest endast," märkis Lepassaar.

Tema sõnul kinnitas ka Juncker arengustsenaariumite esitlemisel, et võimalikud riikide klubid või grupid ei ole eksklusiivsed. "See sõltub väga paljudest asjaoludest, kas riigid ise tahavad nende klubidega liituda või mitte. Ja see on ainult üks arengustsenaariumitest, mitte kindlasti lõplik visioon Euroopast. Lõpliku visiooni peavad liikmesriigid koos rahvusparlamentide ja kogu ühiskonnaga kokku leppima varem või hiljem," rääkis Lepassaar.

"Mida president ütleb, on see, et me ei saa lihtsalt paigal tammuda, vaid me peame tegelema sellega, et Euroopat arendada, et Euroopa saaks aidata inimestel oma vabadusi ja innovatsiooni ja loomingut edendada," lisas ta.

Valge raamatu esitamine on Lepassaare sõnul eelkõige Junckeri panus debati alustamisse. "Kindlasti need küsimused, mida Komisjon on oma paberis tõstatanud, võiksid raamistada debatti, mis nüüd algab," sõnas ta.

Valge raamatu esimese stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit samuti kui seni, teine stsenaarium näeb ette tagasipöördumist Euroopa Liidu eelkäija ehk ühisturu juurde. Neljanda stsenaariumi kohaselt visatakse ära kõik kõrvalised eesmärgid ning keskendutakse peamisele - mis on Euroopa Liidu jaoks peamine, see tuleb eelnevalt kokku leppida. Viies stsenaarium aga näeb ette, et liikmesriigid otsustavad senisest palju rohkem koos tegutseda ning ka rohkem võimu Brüsselile loovutada. Eriti realistlikuks seda ei peeta.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: