Venemaale soovib tänavu õppima minna rekordarv inimesi ({{commentsTotal}})

Venemaa pakub sel aastal 80 Eestis elavale noorele võimalust minna õppima mõnda Venemaa ülikooli ning kokku kandideeris Venemaa ülikoolidesse tänavu rekordarv inimesi - 177. Venemaale tahetakse õppima minna sellepärast, et õppida eriala, mida Eestis ei õpetata, kuid ka sellepärast, et õppida emakeeles.

Jõhvi gümnaasiumi abiturient Anastasia Gavrina sai kolmapäeval teada, et on pääsenud 177 hulgast järgmisesse vooru. Lõpliku otsuse saab ta teada suvel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Gavrina soovib minna Venemaale õppima infotehnoloogia spetsialistiks. "Venemaal ma saan teadmisi emakeeles - see on ikkagi põhjus, miks ma lähen just Venemaale õppima," selgitas ta.

Kandideerijate seas on nii eesti emakeelega kui ka vene emakeelega noori - ühiseks nimetajaks on aga kõigi puhul suhteliselt kõrge keskmine hinne.

"Eestlasi ei ole nii palju. Tähelepanuväärne on see, et Eesti kooli lõpetanud eelistavad minna Venemaale õppima loomeerialasid, näiteks näitlemist, kunsti, graafikat disaini. See on huvitav," selgitas Venemaa Eesti saatkonna pressiatašee Denis Mosjukov.

Erialade valik üldiselt, sõltumata kandideerija emakeelest on lai. "Päris palju valitakse humanitaarerialasid, nende seas lingvistika ja üldse erialad, mis on seotud haridusvaldkonnaga. Viimastel aastatel on populaarsed ka tehnilised erialad, näiteks füüsika, keemia, geoloogia," ütles Mosjukov.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar leiab, et ilmselt on põhjused Venemaa ülikooli kandideerimiseks individuaalsed, alates spetsiifilisest erialast lõpetades sooviga õppida emakeeles.

"Kas nende põhjused on sisulised, et näiteks kuskil Venemaal on mingi kõrgkool, mis pakub seda haridust, mida Eestis täpselt ei ole, või on see seikluse otsimine või on see kergema vastupanu teed minek. Arvan, et siin on üht, teist kui ka kolmandat," arvas ta.

Käosaar lisas, et endiselt on kõige populaarsemad riigid, kuhu eestlased suunduvad kõrgharidust omandama, Soome, Suurbritannia ja Saksamaa. Välismaal õppimine on tema sõnul loomulik tendents, oluline on aga, et need noored koju tagasi tuleks. Gavrina plaanib seda teha.

"Ma arvan, et ma tulen ikkagi tagasi, sest Eesti on mu kodumaa. Ma loodan, et Venemaal ma saan need teadmised ja kui ma tulen tagasi, siis hakkan neid teistega ka jagama," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: