Kasemets: põhilised arutelud EL-i tuleviku üle jäävad Eesti eesistumise aega ({{commentsTotal}})

Euroopa Komisjon esitles kolmapäeval Euroopa tulevikku käsitlevat valget raamatut, milles on esitatud viis stsenaariumi selle kohta, milliseks võiks liit kujuneda aastaks 2025. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemets tõdes, et ennekõike jäävad arutelud selle üle Eesti eesistumise aega.

Kasemets selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et nn valge raamatu eesmärk on anda liikmesriikidele sisend aruteludeks, millised võimalused Euroopa Liidul edasiminekuks on.

Kuigi Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker esitles viid võimalikku teed alles kolmapäeval, on Kasemetsa sõnul see tekitanud paljudes riikides juba aktiivset arutelu.

"Eeldus on, et see arutelu võtab kaua aega. Esimene verstapost valitsusjuhtidele seda arutada on 25. märtsil, kui toimub Roomas tippkohtumine," sõnas ta.

"Aga tegelikult ju ennekõike need arutelud peaksid toimuma Eesti eesistumise ajal ehk selle aasta teisel poolel, kui ka täpsemad arutelupaberid on olemas, ja kestma kogu aasta," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas pakutud ideede põhjal võib tekkida mitmekiiruseline Euroopa, nõustus Kasemets kolmapäeval Eestis viibinud Saksa välisministri Sigmar Gabrieliga, kelle hinnangul on mitmekiiruseline Euroopa juba olemas.

"Täna on 17 riiki, kes osalevad kõikides Euroopa Liidu poliitikates. Eesti on nende hulgas. Eesti valitsuste pikaajaline poliitika üle kümne aasta on olnud see, et Eesti peaks kuuluma tuumikusse ja võtma Euroopa Liidu poliitikatest osa ja see on olnud Eesti huvides. Täna pole otseselt ühtki põhjust, miks Eesti peaks oluliselt seda liini, mis seni on olnud, muutma," lisas Kasemets.

Tema kinnitusel on kõik Junckeri pakutud viis stsenaariumit positiivse noodiga ning halvim on tema hinnangul see, kui riigid ei jõua tuleviku suhtes ühisele meelele.

"Põhiline eesmärk stsenaariumite puhul on leida ühtne tee. See ei pea olema täpselt üks stsenaarium, see võib olla sümbioos erinevatest teedest," märkis Kasemets.

Valge raamatu esimese stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit samuti kui seni, teine stsenaarium näeb ette tagasipöördumist Euroopa Liidu eelkäija ehk ühisturu juurde. Kolmanda stsenaariumi kohaselt jätkab Euroopa Liit üldiselt samas vaimus, liikmesriigid aga hakkavad omavahel moodustama väiksemaid liite ning koalitsioone neile olulistes küsimustes - seda peetakse kõige tõenäolisemaks. Neljanda stsenaariumi kohaselt visatakse ära kõik kõrvalised eesmärgid ning keskendutakse peamisele - mis on Euroopa Liidu jaoks peamine, see tuleb eelnevalt kokku leppida. Viies stsenaarium aga näeb ette, et liikmesriigid otsustavad senisest palju rohkem koos tegutseda ning ka rohkem võimu Brüsselile loovutada. Eriti realistlikuks seda ei peeta.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: