Keskmine brutokuupalk tõusis aastaga 7,6 protsenti ja oli 1146 eurot ({{commentsTotal}})

{{1488435487000 | amCalendar}}

Keskmine brutokuupalk oli eelmisel aastal 1146 eurot ning tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,6 protsenti, aasta keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel ning kõrgeim oli brutokuupalk mullu neljandas kvartalis.

Kui 2014. ja 2015. aastal püsis brutokuupalga aastakasv kuue protsendi piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk ehk 7,5 protsenti.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4 protsendipunkti võrra.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses ehk 16,4 protsenti ning kinnisvaraalases tegevuses ehk 14,3 protsenti.

Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis 11,7 protsenti, info ja side tegevusalal 10,2 protsenti, majutuses ja toitlustuses 9,5 protsenti, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes üheksa protsenti ning hariduses 7,7 protsenti.

Avalikus sektoris oli palgakasv aeglasem

Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ehk 8,9 protsenti ja kõige aeglasem riigile kuuluvates asutustes ehk 5,2 protsenti.

Maakonniti oli eelmisel aastal keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju maakonnas 1271 eurot ja Tartu maakonnas 1149 eurot ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru maakonnas.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2 protsenti väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses.

Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning info ja side.

Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga võrreldes tõusis tunnipalk kuus protsenti.

2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7 protsenti.

 

IV kvartali keskmine oli 1182 eurot

Kõige kõrgem oli keskmine brutokuupalk neljandas kvartalis ehk 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes seitse protsenti, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga.

Keskmine brutokuupalk oli oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aasta neljandas kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,1 protsenti.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta neljandas kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses.

Võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk neljandas kvartalis haldus- ja abitegevuses ehk 15,5 protsenti, hariduses 9,5 protsenti ning kinnisvaraalases tegevuses 9,3 protsenti. Brutokuupalga aastakasv oli neljandas kvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid eelmise aasta neljandas kvartalis 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 17 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid neljanda kvartali keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra.

Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6,4 protsenti.

Kiire palgakasvu taga eelkõige tööjõupuudus

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul on kiire palgakasvu taga eelkõige tööjõupuudus. "Palgataset on kergitanud aga ka miinimumpalga jõuline kasv ja poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas. Tugev tarbimine võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada," ütles ta.

"Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks. Liigkiire palgatõus survestab kõige rohkem ilmselt välismaisele konkurentsile otseselt avatud tööstusettevõtteid," lisas Elmik.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles "Aktuaalsele kaamerale", et praegu on palgakasvu buumiaeg, kuid palgakulude osakaalu mõttes SKT-st on praegu kriisiaeg. Ka tema sõnul kiirendab palgakasvu see, et tööhõive on rekordiliselt kõrge.

"Ühelt poolt kõrget kvalifikatsiooni nõudvad töökohad - insenerid ja IT - , teisalt madalalt tasutatud ametikohad. Inimesed näevad, et töötajaid on puudu ja töökohta vahetada saab riskivabalt," selgitas Nestor, millistes valdkondades kõige suurem tööjõupuudus on.

Mediaanväljamakse oli mullu 716 eurot kuus

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 870 eurot, aastane mediaan oli 716 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas aastaga 369,3 miljoni euro võrra 6,7 miljardi euroni, teatas MTA.

Mediaanväljamakse kasvas 2015. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 57 euro võrra, toona oli see 813 eurot. Aastane mediaan kasvas mullu 2015. aasta 663 eurolt 716 euroni.

Väljamakseid tehti 2016. aasta neljandas kvartalis 554 164 inimesele, mida on võrreldes 2015. aasta neljanda kvartaliga 3100 võrra vähem.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

 

Toimetaja: Marek Kuul, Tagne Orav, Sten Endrik Mihklesoo



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.