Kaupo Meiel: hõissa, meil on USA iseseisvuspäev! ({{commentsTotal}})

„Arvestades, kui tihti kõnelevad eesti päevauudised USA presidendist Donald Trumpist, tähistame 4. juulil ilmselt ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva. Eestis on varemgi algselt võõrana tundunud tähtpäevi üle võetud, näiteks naistepäev, aga kui tekib harjumus ja kombestik, saab võõrast oma,“ leiab kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Teisipäeval tähistasime vastlapäeva ja just nimelt tähistasime, sest erinevalt väga paljudest unustusehõlma vajunud rahvakalendri tähtpäevadest, kuulub raskesti jälgitava liikumisega vastlapäev raudselt meie aastasse.

Mõne vastlatoidu sõi sel nädalal ilmselt iga eestlane, kindlasti tegid paljud ettevõttedki oma töötajatele vastlakukli välja või siis võeti kohvikus päevasupiks hernesupp ja päevapraeks seajalad. Natuke lund on veel sulast hoolimata säilinud ja loodetavasti tõid paljud eestlaste liulaskmised rõõmu valgevene linakasvatajatele, kelle toodetud pikki linaseid kangaid me poelettidelt leiame. Ja nõnda läheb see aastast aastasse samamoodi, sama kindlalt kui kuusk tuleb jõuluajal tuppa.

Vastlapäev ei tähista ebareligioossete eestlaste jaoks enam ammu suure paastu algust ja seetõttu on kaotanud oma tähenduse vastlapäevale vahetult järgnev tuhkapäev, mille keeldude seas on näiteks juuste kammimine, sest see pidavat muutma need tuhkjaks ning katkevaks. Regulaarsed paastud ja üksteisele vasturääkivad ilunõuanded jagunevad tervele aastale ega ole enam seotud konkreetse tähtpäevaga, kui just ei taheta pulmadeks või mõneks pidulikuks vastuvõtuks saledamat keha ja siidisemaid juukseid saavutada.

Vastlapäevakombed on ilmselt osutunud sedavõrd vastupidavaiks, et on välja kasvanud tegelikust elust ja tegelikest võimalustest. Vastu kevadet polnud taluperedel lihtsalt suurt muud enam süüa kui kuivanud herned, mis läbi leotati ja supiks keedeti ning seastki oli kõik peale jalgade söödud. Kui ajad on kehvad ja võimalused ahtad, tuleb need kombestiku ja uskumustega rüütada ja pikale veninud talv ei tundu enam sugugi nii trööstitu.

Vanad ja uued tavad, mis ühe aastaringi eelneva ja järgnevaga sarnaseks muudavad, loovad toetuspunkti, millega saame alati arvestada, isegi kui täidame kombeid nende kunagisele sisule ja tähendusele mõtlemata.

Iga korralik arvamuslugu peab sisaldama ka praktilist nõuannet. Niisiis, eelnevale üldistavale arutlusele lisan ühe praktilise nõuande, mille õppisin oma Virumaal metsatalus sirgunud sõbralt ja mida olen ise edukalt rakendanud. Nimelt, kui keedate vastlanädalal ise hernesuppi ja seda valmib hirmus suur pajatäis nagu tavaliselt, siis külmutage sellest pool lihtsalt ära. Pistke karbiga sügavkülma näiteks. Nõnda säilib kodune hernesupp kaua ja kui selle järele ootamatult enne jaanipäeva isu tuleb, pole vaja uuesti jahmerdama hakata.

Hernesupp hernesupiks ja vastlad vastlateks, aga õige pea jõuab kätte järgmine tähtpäev, mille tähtsus ja olulisus paistavad iga aastaga suurenevat. 14. märtsil on taas emakeelepäev ja sellelegi on välja kujunenud oma kombestik, mis tõestab, et kui tähtpäevale kasvõi kunstlikult anda sisu, siis osutub see elujõuliseks ning läheb inimestele tõesti korda.

Emakeelepäeva kombestiku hulka kuulub Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade väljakuulutamine. Kodumaisel kirjanduspõllul on see seega täieõiguslik lõikuspüha. Samuti on saanud kenaks tavaks sel kaunil kevadpäeval vigadeta kirjutada, kasulik harjumus, mida aitab süvedada Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub tänavu juba kümnendat korda.

Tavad, kuidas tähistada Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva Eesti moodi, peavad alles välja kujunema, aga eestlased on ju nutikad nagu lutikad.

Vanad ja uued tavad, mis ühe aastaringi eelneva ja järgnevaga sarnaseks muudavad, loovad toetuspunkti, millega saame alati arvestada, isegi kui täidame kombeid nende kunagisele sisule ja tähendusele mõtlemata.

Selles, et osa vanasid tähtpäevi koos neile omaste soovituste ja keeldudega kaovad, pole midagi halba, tavad arenevad koos inimestega. Midagi alati kaob ja midagi tuleb alati juurde. Arvestades, kui tihti kõnelevad eesti päevauudised USA presidendist Donald Trumpist, tähistame 4. juulil ilmselt ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva. Eestis on varemgi algselt võõrana tundunud tähtpäevi üle võetud – näiteks naistepäev –, aga kui tekib harjumus ja kombestik, saab võõrast oma.

Tavad, kuidas tähistada Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva Eesti moodi, peavad alles välja kujunema, aga eestlased on ju nutikad nagu lutikad ning mingi põllumajandusliku ennustusega saab 4. juuli kindlasti siduda. Näiteks nõnda, et kui Ameerika iseseisvuspäeval kokakoolaga nägu pesta, muutub nisu juba põllul hamburgerikukliks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Hääletuskaardid.Hääletuskaardid.
AfD delegaadid lükkasid parteijuhi muudatusettepanekud tagasi

Saksa immigratsioonivastase erakonna AfD (Alternatiiv Saksamaale) juhile sai laupäeval osaks alandav lüüasaamine, kui parteikongressile kogunenud delegaadid lükkasid tagasi tema programmimuudatused.

BLOGI
Allan RajaveeAllan Rajavee
Kokkuvõtvalt paastust | Kirjutab Allan: mida õppisin?

“Kristus on üles tõusnud”, “Ta on tõesti üles tõusnud” - need kaks lauset märgivad suure paastu lõppu. Kuna ma pole õigeusklik, pole ma kunagi soovinud seda kogemuseksperimenti sisuda õigeusu religioossete tavadega. Siiski olid need sõnad suur kergendus. Nüüd, nädal pärast paastu lõppu, on aeg vaadata tagasi 40 päevale ja jagade teiega saadud õppetunde.