Kaupo Meiel: hõissa, meil on USA iseseisvuspäev! ({{commentsTotal}})

„Arvestades, kui tihti kõnelevad eesti päevauudised USA presidendist Donald Trumpist, tähistame 4. juulil ilmselt ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva. Eestis on varemgi algselt võõrana tundunud tähtpäevi üle võetud, näiteks naistepäev, aga kui tekib harjumus ja kombestik, saab võõrast oma,“ leiab kirjanik Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.

Teisipäeval tähistasime vastlapäeva ja just nimelt tähistasime, sest erinevalt väga paljudest unustusehõlma vajunud rahvakalendri tähtpäevadest, kuulub raskesti jälgitava liikumisega vastlapäev raudselt meie aastasse.

Mõne vastlatoidu sõi sel nädalal ilmselt iga eestlane, kindlasti tegid paljud ettevõttedki oma töötajatele vastlakukli välja või siis võeti kohvikus päevasupiks hernesupp ja päevapraeks seajalad. Natuke lund on veel sulast hoolimata säilinud ja loodetavasti tõid paljud eestlaste liulaskmised rõõmu valgevene linakasvatajatele, kelle toodetud pikki linaseid kangaid me poelettidelt leiame. Ja nõnda läheb see aastast aastasse samamoodi, sama kindlalt kui kuusk tuleb jõuluajal tuppa.

Vastlapäev ei tähista ebareligioossete eestlaste jaoks enam ammu suure paastu algust ja seetõttu on kaotanud oma tähenduse vastlapäevale vahetult järgnev tuhkapäev, mille keeldude seas on näiteks juuste kammimine, sest see pidavat muutma need tuhkjaks ning katkevaks. Regulaarsed paastud ja üksteisele vasturääkivad ilunõuanded jagunevad tervele aastale ega ole enam seotud konkreetse tähtpäevaga, kui just ei taheta pulmadeks või mõneks pidulikuks vastuvõtuks saledamat keha ja siidisemaid juukseid saavutada.

Vastlapäevakombed on ilmselt osutunud sedavõrd vastupidavaiks, et on välja kasvanud tegelikust elust ja tegelikest võimalustest. Vastu kevadet polnud taluperedel lihtsalt suurt muud enam süüa kui kuivanud herned, mis läbi leotati ja supiks keedeti ning seastki oli kõik peale jalgade söödud. Kui ajad on kehvad ja võimalused ahtad, tuleb need kombestiku ja uskumustega rüütada ja pikale veninud talv ei tundu enam sugugi nii trööstitu.

Vanad ja uued tavad, mis ühe aastaringi eelneva ja järgnevaga sarnaseks muudavad, loovad toetuspunkti, millega saame alati arvestada, isegi kui täidame kombeid nende kunagisele sisule ja tähendusele mõtlemata.

Iga korralik arvamuslugu peab sisaldama ka praktilist nõuannet. Niisiis, eelnevale üldistavale arutlusele lisan ühe praktilise nõuande, mille õppisin oma Virumaal metsatalus sirgunud sõbralt ja mida olen ise edukalt rakendanud. Nimelt, kui keedate vastlanädalal ise hernesuppi ja seda valmib hirmus suur pajatäis nagu tavaliselt, siis külmutage sellest pool lihtsalt ära. Pistke karbiga sügavkülma näiteks. Nõnda säilib kodune hernesupp kaua ja kui selle järele ootamatult enne jaanipäeva isu tuleb, pole vaja uuesti jahmerdama hakata.

Hernesupp hernesupiks ja vastlad vastlateks, aga õige pea jõuab kätte järgmine tähtpäev, mille tähtsus ja olulisus paistavad iga aastaga suurenevat. 14. märtsil on taas emakeelepäev ja sellelegi on välja kujunenud oma kombestik, mis tõestab, et kui tähtpäevale kasvõi kunstlikult anda sisu, siis osutub see elujõuliseks ning läheb inimestele tõesti korda.

Emakeelepäeva kombestiku hulka kuulub Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade väljakuulutamine. Kodumaisel kirjanduspõllul on see seega täieõiguslik lõikuspüha. Samuti on saanud kenaks tavaks sel kaunil kevadpäeval vigadeta kirjutada, kasulik harjumus, mida aitab süvedada Vikerraadio e-etteütlus, mis toimub tänavu juba kümnendat korda.

Tavad, kuidas tähistada Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva Eesti moodi, peavad alles välja kujunema, aga eestlased on ju nutikad nagu lutikad.

Vanad ja uued tavad, mis ühe aastaringi eelneva ja järgnevaga sarnaseks muudavad, loovad toetuspunkti, millega saame alati arvestada, isegi kui täidame kombeid nende kunagisele sisule ja tähendusele mõtlemata.

Selles, et osa vanasid tähtpäevi koos neile omaste soovituste ja keeldudega kaovad, pole midagi halba, tavad arenevad koos inimestega. Midagi alati kaob ja midagi tuleb alati juurde. Arvestades, kui tihti kõnelevad eesti päevauudised USA presidendist Donald Trumpist, tähistame 4. juulil ilmselt ka Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva. Eestis on varemgi algselt võõrana tundunud tähtpäevi üle võetud – näiteks naistepäev –, aga kui tekib harjumus ja kombestik, saab võõrast oma.

Tavad, kuidas tähistada Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäeva Eesti moodi, peavad alles välja kujunema, aga eestlased on ju nutikad nagu lutikad ning mingi põllumajandusliku ennustusega saab 4. juuli kindlasti siduda. Näiteks nõnda, et kui Ameerika iseseisvuspäeval kokakoolaga nägu pesta, muutub nisu juba põllul hamburgerikukliks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: