Kaitseminister: Saksamaa tõstab kaitsekulutusi järk-järgult ({{commentsTotal}})

Saksamaa kaitseminister Ursula von der Leyen kohtus Eestis viibivate Saksa sõdurite ja õhuväelastega. Tema sõnul peab Saksamaa järk-järgult tõstma oma kaitsekulutusi, sest seda tingivad selle aastatuhande muutunud julgeolekukliima ning fakt, et Saksa sõjavägi on olnud säästurežiimil.

Kui "Aktuaalne kaamera" Ursula von der Leyenilt küsis, mida tema arvab sisemajanduse kogutoodangust (SKT) kahe protsendi suunamisest kaitsekulutusteks, selgitas ta, et viimase veerandsajandi jooksul on Bundeswehr üle elanud suure säästurežiimi ja reformid, kuid käesoleva aastatuhandega on maailma julgeolek muutunud.

"Käesoleva aastatuhande alguses keskendusime välismissioonidele - Afganistan on märksõna. NATO pidi tunnistama alates 2014. aastast, kui Venemaa Euroopas vägivaldselt piire teise kohta lükkas ega austanud Ukraina iseseisvust, et riigi- ja kollektiivkaitse kui NATO teine tugisammas on sama tähtis," sõnas Leyen.

Nüüd on aeg Bundeswehris tekkinud tühikuid täita ja väge moderniseerida. Kaitseminister kinnitas, et Saksamaa on järgmise aastakümne keskpaigaks lubanud kaitsekulutusi kahe protsendini tõsta.

"Seda pole võimalik teha ühekorraga, see käib järk-järgult. Mul oli hea meel kuulda, et välisminister ütles eile selgelt välja, et eelmisel aastal tehtud investeeringud Saksa sõjaväele - 8 protsenti - oli õige tegu. Nii et Saksamaa astub samme õiges suunas ja seda tuleb jätkata," ütles ta.

Kaitseminister külastab lisaks Ämari lennubaasile neljapäeval ka Leedus Saksa sõdureid, kes moodustavad seal NATO kontingendi tuumiku ning jõudsid kohale veebruari alguses.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: