Kõikjal Eestis on nüüdsest lubatud isejuhtivate autode testimine ({{commentsTotal}})

Alates neljapäevast on Eesti teedel ja tänavatel lubatud isejuhtivate autode testimine, kui autol on juht, kes saab vajadusel kontrolli üle võtta.

Isejuhtiva tehnoloogia testimiseks Eestis tuleb taotleda sõiduki registreerimist ja taotleda sellele üksikkinnitust. Seejärel kontrollivad sõidukit enne registreerimist maanteeameti eksperdid liiklusohutuse ja isejuhtiva tehnoloogia valdkonnast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Autodel peab olema sõidukis või kaugjuhtimise abil juht, kes vastutab sõiduki eest ning võtab vajadusel kontrolli üle.

Esimesed isejuhtivad sõidukid hakkavad Eestis regulaarselt sõitma testidesse Tallinnas alates 1. juulist, mil Viru ringilt hakkavad seoses Euroopa Nõukogu eesisutumisega Kultuurikatlasse regulaarselt sõitma kaks isejuhtivat bussi.

"Esialgu testimiseks seadust muuta vaja ei ole, aga tuleviku osas üks ülesanne, millega meie töögrupp tegeleb, ongi see, et analüüsida kogu õigusruum läbi. Siin on päris olulisi nüansse, mis vajavad ümbermõtestamist," selgitas isejuhtivate autode ekspertrühma juht Pirko Konsa.

"Hetkel ma juhin seda bussi ise, aga kui marsruut on paika pandud, siis piisab bussi liikvele ajamiseks vaid nupuvajutusest," selgitas bussi testinud Helsingi Metropolia rakenduskõrgkooli projektiinsener Oscar Nissin.

Tema sõnul on Soomes olnud isejuhtivate sõidukitega vähe probleeme. "Ei midagi suurt ning ka väiksemaid probleeme pole olnud palju. Väiksemaid probleeme on põhjustanud teised autojuhid, kes on liiga lähedale sõitnud, nii et buss on seisma jäänud. Samuti on andurid väga tundlikud, nii et kui maas lebab puulehti või õhus on tolmu, siis võib buss ka hädapidurit tõmmata, kuid need on pisiprobleemid," selgitas Nissin.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: