Saaremaal kütitud metssigadelt leitakse üha sagedamini Aafrika katku ({{commentsTotal}})

Metssigade populatsioon väheneb nii küttide kui ka sigade Aafrika katku tõttu jõudsalt. Saaremaal, kus metssigade arvukus ja ka küttimismahud on kõige suuremad, tuleb üha rohkem positiivseid sigade Aafrika katku proove nii kütitud kui ka leitud surnud sigade hulgast.

Pool aastat tagasi, pärast seda kui Saaremaal Sakla suurfarmis hukati üle 2500 kodusea farmi pääsenud sigade Aafrika katku tõttu, ei uskunud Saaremaa jahimehed pikka aega, et ka Saaremaa metsades sigade Aafrika katk juba möllab. Viimane seis on aga selline, et nädalavahetusel Saaremaalt veterinaar- ja toidulaborisse saadetud 56 kütitud sealt võetud proovidest neli olid taas positiivsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kokku on eelmise aasta augustist alates Saaremaalt alalüüsitud ligi 2200 kütitud metssealt võetud vereproovi, millest 147 on olnud positiivsed ehk lastud sead on olnud sigade Aafrika katkus. Lisaks on Saaremaa metsadest leitud ka veel 90 katku surnud siga.

"Kui meile see sigade Aafrika katk saarele jõudis, sealt alates on pidev tõus olnud positiivsuse suunas nii veredel kui ka metsast leitud surnud sigadel. Ainult Muhu saar on praegu katkuvaba," ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. 

Kärla jahiseltsi liige Rain Mesila ütles, et sigu metsas jagub. "Pole seal häda midagi. Sigu praegu on," kinnitas ta.

Katku üha laiema levikuga käib Saaremaa metsades, kus on Eesti suurim metssigade populatsioon, nende loomade suhtes praegu nii-öelda võistlus katku ja jahimeeste vahel. Kas kütid saavad sead kätte või tapab loomad katk. Nii nagu mujalgi, peaks Saaremaa metsadesse jääma arvestuslikult 1,5 siga tuhande hektari kohta. Spetsialistide arvates võiks see katku levikut piirata

Jürissoni sõnul on ühes ja samas paigas lastud terveid sigu, katkuhaigeid sigu ja ka selliseid sigu, kes on viirusega kokku puutunud ja saanud endale antikehad.

"Nüüd püütakse järeldusele jõuda, mida need antikehad seal veres ikkagi tähendavad. Kas nad jäävad ellu või jäävad nad viirusekandjaks," selgitas veterinaarkeskuse juhataja.

RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste märkis, et sel aastal saab Saaremaal võib-olla viimast aastat normaalset seajahti pidada, sest sigu käib metsas veel ringi. "Järgmisel aastal, ma usun, väheneb maht kordades," nentis ta.

Lõppenud jahindusaastal oli Saare maakonna jahimeestel kohustus küttida 4400 metssiga. Täpseid andmeid pole vee kokku liidetud, aga sellises suurusjärgus on metssigade hulka Saaremaal tänavu jahimeeste poolt ka vähendatud.

Seakatku leidub kõikjal peale Hiiu- ja Muhumaa

Kui vaadata selle aasta algusest, siis kõige rohkem metssigu on kütitud just Saaremaal. Aasta algusest kuni 12. veebruarini võeti seal proove 826 loomalt, neist 70 olid nakatunud seakatku. Hulgaliselt proove on võetud ka Läänemaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Neis maakondades on võetud sadu proove ja kahjuks on kümned neist osutunud positiivseteks.

Seakatk on levinud kõikjal Eestis, välja-arvatud Hiiumaa ja Muhumaa. Käesoleva aasta statistika järgi on Hiiumaal võetud proov 85 metssealt, kes kõik olid terved.

Kõige intensiivsemalt on praegusel jahihooajal metssigu kütitud Hiiu-, Saare- ja Läänemaal. Jaanuaris ühes Läti seafarmis tuvastatud seakatk kinnitas veterinaar- ja toiduameti teatel, et seakatk ei ole hooajaline haigus, vaid viiruse tõrjumisega peab tegelema aasta ringi. Veterinaaramet plaanib kontrollida kõiki jahiseltse, mida on üle Eesti kokku 327.

"Veterinaar- ja toiduamet kavatseb sarnaselt eelmise aasta juuniga teha märtsis erikontrolle kõigisse sigalatesse, neid on meil täna 191, kus eranditult järelevalveametnikud kontrollivad bioohutusnõudeid kahe nädala jooksul. Sellel aastal on teistmoodi ka see, et erilist tähelepanu pöörame bioohutusnõuete täitmisele metsas," sõnas veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Toimetaja: Karin Koppel



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: