Saaremaal kütitud metssigadelt leitakse üha sagedamini Aafrika katku ({{commentsTotal}})

Metssigade populatsioon väheneb nii küttide kui ka sigade Aafrika katku tõttu jõudsalt. Saaremaal, kus metssigade arvukus ja ka küttimismahud on kõige suuremad, tuleb üha rohkem positiivseid sigade Aafrika katku proove nii kütitud kui ka leitud surnud sigade hulgast.

Pool aastat tagasi, pärast seda kui Saaremaal Sakla suurfarmis hukati üle 2500 kodusea farmi pääsenud sigade Aafrika katku tõttu, ei uskunud Saaremaa jahimehed pikka aega, et ka Saaremaa metsades sigade Aafrika katk juba möllab. Viimane seis on aga selline, et nädalavahetusel Saaremaalt veterinaar- ja toidulaborisse saadetud 56 kütitud sealt võetud proovidest neli olid taas positiivsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kokku on eelmise aasta augustist alates Saaremaalt alalüüsitud ligi 2200 kütitud metssealt võetud vereproovi, millest 147 on olnud positiivsed ehk lastud sead on olnud sigade Aafrika katkus. Lisaks on Saaremaa metsadest leitud ka veel 90 katku surnud siga.

"Kui meile see sigade Aafrika katk saarele jõudis, sealt alates on pidev tõus olnud positiivsuse suunas nii veredel kui ka metsast leitud surnud sigadel. Ainult Muhu saar on praegu katkuvaba," ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. 

Kärla jahiseltsi liige Rain Mesila ütles, et sigu metsas jagub. "Pole seal häda midagi. Sigu praegu on," kinnitas ta.

Katku üha laiema levikuga käib Saaremaa metsades, kus on Eesti suurim metssigade populatsioon, nende loomade suhtes praegu nii-öelda võistlus katku ja jahimeeste vahel. Kas kütid saavad sead kätte või tapab loomad katk. Nii nagu mujalgi, peaks Saaremaa metsadesse jääma arvestuslikult 1,5 siga tuhande hektari kohta. Spetsialistide arvates võiks see katku levikut piirata

Jürissoni sõnul on ühes ja samas paigas lastud terveid sigu, katkuhaigeid sigu ja ka selliseid sigu, kes on viirusega kokku puutunud ja saanud endale antikehad.

"Nüüd püütakse järeldusele jõuda, mida need antikehad seal veres ikkagi tähendavad. Kas nad jäävad ellu või jäävad nad viirusekandjaks," selgitas veterinaarkeskuse juhataja.

RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste märkis, et sel aastal saab Saaremaal võib-olla viimast aastat normaalset seajahti pidada, sest sigu käib metsas veel ringi. "Järgmisel aastal, ma usun, väheneb maht kordades," nentis ta.

Lõppenud jahindusaastal oli Saare maakonna jahimeestel kohustus küttida 4400 metssiga. Täpseid andmeid pole vee kokku liidetud, aga sellises suurusjärgus on metssigade hulka Saaremaal tänavu jahimeeste poolt ka vähendatud.

Seakatku leidub kõikjal peale Hiiu- ja Muhumaa

Kui vaadata selle aasta algusest, siis kõige rohkem metssigu on kütitud just Saaremaal. Aasta algusest kuni 12. veebruarini võeti seal proove 826 loomalt, neist 70 olid nakatunud seakatku. Hulgaliselt proove on võetud ka Läänemaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Neis maakondades on võetud sadu proove ja kahjuks on kümned neist osutunud positiivseteks.

Seakatk on levinud kõikjal Eestis, välja-arvatud Hiiumaa ja Muhumaa. Käesoleva aasta statistika järgi on Hiiumaal võetud proov 85 metssealt, kes kõik olid terved.

Kõige intensiivsemalt on praegusel jahihooajal metssigu kütitud Hiiu-, Saare- ja Läänemaal. Jaanuaris ühes Läti seafarmis tuvastatud seakatk kinnitas veterinaar- ja toiduameti teatel, et seakatk ei ole hooajaline haigus, vaid viiruse tõrjumisega peab tegelema aasta ringi. Veterinaaramet plaanib kontrollida kõiki jahiseltse, mida on üle Eesti kokku 327.

"Veterinaar- ja toiduamet kavatseb sarnaselt eelmise aasta juuniga teha märtsis erikontrolle kõigisse sigalatesse, neid on meil täna 191, kus eranditult järelevalveametnikud kontrollivad bioohutusnõudeid kahe nädala jooksul. Sellel aastal on teistmoodi ka see, et erilist tähelepanu pöörame bioohutusnõuete täitmisele metsas," sõnas veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Toimetaja: Karin Koppel



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.