Saaremaal kütitud metssigadelt leitakse üha sagedamini Aafrika katku ({{commentsTotal}})

Metssigade populatsioon väheneb nii küttide kui ka sigade Aafrika katku tõttu jõudsalt. Saaremaal, kus metssigade arvukus ja ka küttimismahud on kõige suuremad, tuleb üha rohkem positiivseid sigade Aafrika katku proove nii kütitud kui ka leitud surnud sigade hulgast.

Pool aastat tagasi, pärast seda kui Saaremaal Sakla suurfarmis hukati üle 2500 kodusea farmi pääsenud sigade Aafrika katku tõttu, ei uskunud Saaremaa jahimehed pikka aega, et ka Saaremaa metsades sigade Aafrika katk juba möllab. Viimane seis on aga selline, et nädalavahetusel Saaremaalt veterinaar- ja toidulaborisse saadetud 56 kütitud sealt võetud proovidest neli olid taas positiivsed, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kokku on eelmise aasta augustist alates Saaremaalt alalüüsitud ligi 2200 kütitud metssealt võetud vereproovi, millest 147 on olnud positiivsed ehk lastud sead on olnud sigade Aafrika katkus. Lisaks on Saaremaa metsadest leitud ka veel 90 katku surnud siga.

"Kui meile see sigade Aafrika katk saarele jõudis, sealt alates on pidev tõus olnud positiivsuse suunas nii veredel kui ka metsast leitud surnud sigadel. Ainult Muhu saar on praegu katkuvaba," ütles Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. 

Kärla jahiseltsi liige Rain Mesila ütles, et sigu metsas jagub. "Pole seal häda midagi. Sigu praegu on," kinnitas ta.

Katku üha laiema levikuga käib Saaremaa metsades, kus on Eesti suurim metssigade populatsioon, nende loomade suhtes praegu nii-öelda võistlus katku ja jahimeeste vahel. Kas kütid saavad sead kätte või tapab loomad katk. Nii nagu mujalgi, peaks Saaremaa metsadesse jääma arvestuslikult 1,5 siga tuhande hektari kohta. Spetsialistide arvates võiks see katku levikut piirata

Jürissoni sõnul on ühes ja samas paigas lastud terveid sigu, katkuhaigeid sigu ja ka selliseid sigu, kes on viirusega kokku puutunud ja saanud endale antikehad.

"Nüüd püütakse järeldusele jõuda, mida need antikehad seal veres ikkagi tähendavad. Kas nad jäävad ellu või jäävad nad viirusekandjaks," selgitas veterinaarkeskuse juhataja.

RMK jahinduse peaspetsialist Kalev Männiste märkis, et sel aastal saab Saaremaal võib-olla viimast aastat normaalset seajahti pidada, sest sigu käib metsas veel ringi. "Järgmisel aastal, ma usun, väheneb maht kordades," nentis ta.

Lõppenud jahindusaastal oli Saare maakonna jahimeestel kohustus küttida 4400 metssiga. Täpseid andmeid pole vee kokku liidetud, aga sellises suurusjärgus on metssigade hulka Saaremaal tänavu jahimeeste poolt ka vähendatud.

Seakatku leidub kõikjal peale Hiiu- ja Muhumaa

Kui vaadata selle aasta algusest, siis kõige rohkem metssigu on kütitud just Saaremaal. Aasta algusest kuni 12. veebruarini võeti seal proove 826 loomalt, neist 70 olid nakatunud seakatku. Hulgaliselt proove on võetud ka Läänemaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Neis maakondades on võetud sadu proove ja kahjuks on kümned neist osutunud positiivseteks.

Seakatk on levinud kõikjal Eestis, välja-arvatud Hiiumaa ja Muhumaa. Käesoleva aasta statistika järgi on Hiiumaal võetud proov 85 metssealt, kes kõik olid terved.

Kõige intensiivsemalt on praegusel jahihooajal metssigu kütitud Hiiu-, Saare- ja Läänemaal. Jaanuaris ühes Läti seafarmis tuvastatud seakatk kinnitas veterinaar- ja toiduameti teatel, et seakatk ei ole hooajaline haigus, vaid viiruse tõrjumisega peab tegelema aasta ringi. Veterinaaramet plaanib kontrollida kõiki jahiseltse, mida on üle Eesti kokku 327.

"Veterinaar- ja toiduamet kavatseb sarnaselt eelmise aasta juuniga teha märtsis erikontrolle kõigisse sigalatesse, neid on meil täna 191, kus eranditult järelevalveametnikud kontrollivad bioohutusnõudeid kahe nädala jooksul. Sellel aastal on teistmoodi ka see, et erilist tähelepanu pöörame bioohutusnõuete täitmisele metsas," sõnas veterinaar- ja toiduameti loomatervise osakonna juhataja Harles Kaup.

Toimetaja: Karin Koppel



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema