Eesti on euroliidu digiedetabelis üheksandal kohal, esikohal on Taani ({{commentsTotal}})

{{1488540076000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu suurimad e-riigid on Taani, Soome ja Rootsi, kuid esikümnesse mahub ka Eesti, selgus Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksist (DESI).

Euroopa Komisjon märkis tulemusi kommenteerides, et olukord paraneb üle Euroopa, kuid areng võiks olla kiirem ning riikide vahel on jätkuvalt suured erinevused.

"Euroopa on aegamööda muutumas digitaalsemaks, kuid mitmed riigid peaksid rohkem vaeva nägema. Selleks, et digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada, peaksid kõik liikmesriigid investeeringuid suurendama," märkis Euroopa Komisjoni digivolinik Andrus Ansip.

"Me ei soovi kahel kiirusel arenevat digitaalset Euroopat. Me peame tegema koostööd selle nimel, et Euroopa Liidust saaks maailma digivaldkonna liider."

Täna avaldatud tabelis on esimesel kohal Taani, järgnevad Soome ja Rootsi. Mulluses tabelis oli esikolmik täpselt sama.

Eesti on üheksas ning ka Eesti positsioon ei ole aastaga muutunud. Viimasel kohal püsib Rumeenia, järgnevad Bulgaaria ja Kreeka.

Euroopa Komisjon hindas riikide puhul erinevaid valdkondi. Avalike e-teenuste osas oli Eesti esimesel kohal. Intereneti kasutatavuse osas oli Eesti kõrgel kuuendal kohal.

Internetiühenduste (püsiühenduse ja m-internet levi, kiirus ja hinnad) osas on Eesti 18. kohal. Ettevõtete digitaliseerituse ja e-kaubanduse leviku poolest on Eesti alles 21. kohal.

Toimetaja: Oliver Kahu. Graafikud: Sten Endrik Mihkelsoo



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: