Valitsuse saja päeva plaan: saavutatud ja täitmata jäänud eesmärgid
Valitsuse saja päeva plaanis püstitatud 88 ülesandest on valitsuse hinnangul täidetud 70, ülejäänute seas on nii täitmata kui osaliselt täidetud sihte. Samas on valitsus täidetud ülesannete hulgas plusspoolele arvestanud ka eesmärke, mille kohta on praeguseks vaid ettepanekuid arutatud ehk tegelikkuses asjaga väga kaugele jõutud ei ole.
Reedel täitus peaminister Jüri Ratase juhitaval valitsusel ametis sada päeva ning selleks ajaks seatud eesmärkidest mitmed said täidetud alles viimasel hetkel ehk neljapäeval, kui kell 14 päeval alanud kabinetinõupidamine venis reede hommikutundidesse.
Valitsuskabinet otsustas neljapäeval ära näiteks koolitoidu toetuse tõstmise uuest aastast ühe euroni, samuti sai kinnitatud tegevuskava päästjate ja demineerijate kaitsevarustuse uuendamiseks ning päästetehnika kaasajastamiseks.
Juba varem on ellu viidud näiteks plaan tõsta lasterikka pere toetust, karmistada alkoholireklaami ja -müügipiiranguid, muuta pensionisüsteeme, reformida tulumaksu, luua ettevõtluskonto jpm.
Täidetud ülesannete kokkuvõttes leidub aga ka formaalselt plussi kirja saanud tegusid, sest paljud lubadused on sõnastatudki kavatsusena midagi analüüsida.
Näiteks leiab täidetud ülesannete loetelust punkti "Arutati ettepanekuid Eesti välisteenistuse tugevdamiseks", mille puhul võib kahelda, kas see vastab päriselt saja päeva üldeesmärkide dokumendis seatud sihile suurendada tunduvalt Eesti välisteenistustele suunatud ressursse. Samas on täpsemalt valitsuse eesmärke sõnastavas dokumendis lause "Suuname rohkem tähelepanu Eesti julgeoleku- ja välismajandushuvide edendamisele ning kaitsele", mis oma üldsõnalisuse tõttu lubab tõesti formaalselt eesmärgi täidetuks lugeda.
Kavatsus uuendada tööturgu ja tööjõumakse reguleerivaid seadusi jäi osaliselt täitmata, sest ettepanekuid sotsiaalsete tagatiste paindlikkuse suurendamiseks ei jõutud tähtajaks valitsuses arutada.
Narva ja Tallinnasse tasuta eesti keele kursusi korraldavate keelemajade rajamiseks on ettepanekud esitatud, kuid nende arutamiseni pole valitsus jõudnud. Arutelu on pooleli kodakondsusseaduse muutmise asjus, et võimaldada teatud tingimustel naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse andmist alla 1,5-aastastele lastele.
Ellu on viimata ka näiteks nullbürokraatia programm, kohalike omavalitsuste korrakaitseõiguste laiendamise eelnõu ja lisainvesteeringud avalikult kasutatavatesse teedesse ja raudteedesse.