Külli Taro: raha kulutada valitsus oskab, eriti tulevaste aastate arvelt ({{commentsTotal}})

Valitsusel on sada kriitikavaba päeva täis. Hinnanguid sellele, mis tehtud, mis teoksil, tuleb niigi siit ja sealt. Ent konarlik algus nn maksukobara seadusega tõi muu hulgas välja ka mõned põhimõttelisemad küsimused, mis vajaks läbi vaidlemist. Näiteks millal ja miks võib uus valitsus muuta varem kokku lepitud poliitikaid? Või mil määral saab valitsus anda lubadusi tulevikuks, eriti eelarvega seotuid? Ja kui pikaks perioodiks ette?

Maksukobara eelnõus sisaldunud lahja alkoholi aktsiisitõusudega seoses seisab ees põhiseaduslikkuse vaidlus. Õiguskantsler on seisukohal, et lahja alkoholi aktsiisitõus varem seadusega ette nähtud graafikust kiiremini on põhiseadusega vastuolus. Küsimus ei ole selles, et aktsiise tõsta ei võiks. Aga riigikogu oli just 2015. aastal vastu võtnud seaduse, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. 2016. aasta lõpus otsustas uus koalitsioon järgnevatel aastatel aktsiise siiski tõsta, rikkudes sellega õiguspärase ootuse põhimõtet.

Demokraatiaga käib kaasas teatud aja tagant võimu vahetumine ja poliitilise kursi muutus. Igal uuel rahvaesindusel peab olema võimalik oma valimislubadusi ellu viia. Kas just igakordne valitsuskoalitsioon (sest valitsust rahvas ei vali), aga vähemalt iga uus riigikogu peaks saama võimaluse ühiskonnaelu enda nägemuse järgi korraldada.

Päris puhtalt lehelt alustada pole muidugi võimalik. On seadustest tulenevad kokkulepped, mida üleöö muuta ei saa. On pikaajalised arengukavad ja mitmeaastased suured taristuprojektid. On kohustused Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Kui aga varem antud lubadustega on järgmiste valitsuskoalitsioonide käed liigselt seotud, ei saagi demokraatlik vastutus hästi toimida. Eelkõige tuleks ettevaatlik olla siduvate kohustuste võtmisega aastateks, kui valitud on juba uus riigikogu koosseis. Ajaks, mil istuval valitsuskoalitsioonil enam kindlasti mandaati ei ole.

Alkoholi aktsiistõusust on saanud tänasele valitsusele komistuskivi, mille seadis sinna eelmine koalitsioon. Sarnaseid takistusi hakatakse aga ette antud lubadustega tegema ka järgmistele valitsusliitudele. Järgmised riigikogu valimised on aastal 2019. Valitsus peab rahastamisplaane aga juba ka hilisemaks ajaks.

Näiteks on valitsuse tegevusprogrammis lubatud välja töötada erakoolide rahastamise kava 2020. aastast edasi. Eelolevatele kohalikele valimistele mõeldes on omavalitsustele lubatud taastada 2009. aastal majanduskriisi mõjul alandatud tulumaksu arvestamise määr. Aga seda ka lõplikult alles aastaks 2020, omavalitsustele laekuva tulumaksu määra täiendavat tõusu taotletakse ka aastateks 2021 ja 2022.

Ka nelja-aastast eelarvet hakatakse iga-aastaselt üle vaatama, väidavad idee pooldajad vastu. Aga sellisel juhul tekibki küsimus, milleks siis raha aastateks ette lubada, kui peab jääma võimalus teisiti teha.

Riigireformi tegevuskava projekt räägib eesmärgist minna 2020. aastaks üle nelja-aastasele eelarvele. See tähendab, et 2019. aastal valitav riigikogu hakkab kohe eelarvet tegema ka järgmise, 2023. aastal valitava riigikogu koosseisu ajaks.

Esmapilgul näib mitmeaastane eelarve ehk hea mõttena. Ametnikud loodavad vähem tööd. Iga riigieelarvest rahastatav asutus või ettevõtmine unistab ammu aastateks ette antud kindlast finantseerimisest. Probleem on aga selles, et väliskeskkonnas ja majanduskasvus pole midagi kindlat. Ka pole sellist analüütilist võimekust, mis suudaks võimalusi ja vajadusi piisavalt pikalt ette ennustada.

Jah, muidugi peab toimuma pikaajalisem planeerimine. Nagu riigieelarve strateegias seda täna tehaksegi. Teisteski riikides seatakse kululagesid mitmeks aastaks ette, kuid eelarve kehtestatakse seadusena enamasti siiski üheks aastaks. Ikka seetõttu, et majandus ja julgeolekuolukord on etteaimamatu, analüütiline võimekus piiratud ning igal uuel valitsusel peab olema õigus oma eelarvet teha.

Ka nelja-aastast eelarvet hakatakse iga-aastaselt üle vaatama, väidavad idee pooldajad vastu. Aga sellisel juhul tekibki küsimus, milleks siis raha aastateks ette lubada, kui peab jääma võimalus teisiti teha.

Nii ongi väljakutse leida tasakaal arenguks vajaliku stabiilsuse ja demokraatliku poliitikate muutuse vahel. Seniste plaanide ümbertegemine tuleb kokku viia ette antud lubadustega. Ja säilima peab ka võimalus kiiresti reageerida ettearvamatule väliskeskkonnale.

Üks on kindel. Raha kulutada valitsus oskab. Eriti tulevaste aastate arvelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: