Külli Taro: raha kulutada valitsus oskab, eriti tulevaste aastate arvelt ({{commentsTotal}})

Valitsusel on sada kriitikavaba päeva täis. Hinnanguid sellele, mis tehtud, mis teoksil, tuleb niigi siit ja sealt. Ent konarlik algus nn maksukobara seadusega tõi muu hulgas välja ka mõned põhimõttelisemad küsimused, mis vajaks läbi vaidlemist. Näiteks millal ja miks võib uus valitsus muuta varem kokku lepitud poliitikaid? Või mil määral saab valitsus anda lubadusi tulevikuks, eriti eelarvega seotuid? Ja kui pikaks perioodiks ette?

Maksukobara eelnõus sisaldunud lahja alkoholi aktsiisitõusudega seoses seisab ees põhiseaduslikkuse vaidlus. Õiguskantsler on seisukohal, et lahja alkoholi aktsiisitõus varem seadusega ette nähtud graafikust kiiremini on põhiseadusega vastuolus. Küsimus ei ole selles, et aktsiise tõsta ei võiks. Aga riigikogu oli just 2015. aastal vastu võtnud seaduse, mis andis aastateks 2017 ja 2018 ettevõtjatele lubaduse aktsiisimäärasid mitte tõsta. 2016. aasta lõpus otsustas uus koalitsioon järgnevatel aastatel aktsiise siiski tõsta, rikkudes sellega õiguspärase ootuse põhimõtet.

Demokraatiaga käib kaasas teatud aja tagant võimu vahetumine ja poliitilise kursi muutus. Igal uuel rahvaesindusel peab olema võimalik oma valimislubadusi ellu viia. Kas just igakordne valitsuskoalitsioon (sest valitsust rahvas ei vali), aga vähemalt iga uus riigikogu peaks saama võimaluse ühiskonnaelu enda nägemuse järgi korraldada.

Päris puhtalt lehelt alustada pole muidugi võimalik. On seadustest tulenevad kokkulepped, mida üleöö muuta ei saa. On pikaajalised arengukavad ja mitmeaastased suured taristuprojektid. On kohustused Euroopa Liidu ja NATO liikmena. Kui aga varem antud lubadustega on järgmiste valitsuskoalitsioonide käed liigselt seotud, ei saagi demokraatlik vastutus hästi toimida. Eelkõige tuleks ettevaatlik olla siduvate kohustuste võtmisega aastateks, kui valitud on juba uus riigikogu koosseis. Ajaks, mil istuval valitsuskoalitsioonil enam kindlasti mandaati ei ole.

Alkoholi aktsiistõusust on saanud tänasele valitsusele komistuskivi, mille seadis sinna eelmine koalitsioon. Sarnaseid takistusi hakatakse aga ette antud lubadustega tegema ka järgmistele valitsusliitudele. Järgmised riigikogu valimised on aastal 2019. Valitsus peab rahastamisplaane aga juba ka hilisemaks ajaks.

Näiteks on valitsuse tegevusprogrammis lubatud välja töötada erakoolide rahastamise kava 2020. aastast edasi. Eelolevatele kohalikele valimistele mõeldes on omavalitsustele lubatud taastada 2009. aastal majanduskriisi mõjul alandatud tulumaksu arvestamise määr. Aga seda ka lõplikult alles aastaks 2020, omavalitsustele laekuva tulumaksu määra täiendavat tõusu taotletakse ka aastateks 2021 ja 2022.

Ka nelja-aastast eelarvet hakatakse iga-aastaselt üle vaatama, väidavad idee pooldajad vastu. Aga sellisel juhul tekibki küsimus, milleks siis raha aastateks ette lubada, kui peab jääma võimalus teisiti teha.

Riigireformi tegevuskava projekt räägib eesmärgist minna 2020. aastaks üle nelja-aastasele eelarvele. See tähendab, et 2019. aastal valitav riigikogu hakkab kohe eelarvet tegema ka järgmise, 2023. aastal valitava riigikogu koosseisu ajaks.

Esmapilgul näib mitmeaastane eelarve ehk hea mõttena. Ametnikud loodavad vähem tööd. Iga riigieelarvest rahastatav asutus või ettevõtmine unistab ammu aastateks ette antud kindlast finantseerimisest. Probleem on aga selles, et väliskeskkonnas ja majanduskasvus pole midagi kindlat. Ka pole sellist analüütilist võimekust, mis suudaks võimalusi ja vajadusi piisavalt pikalt ette ennustada.

Jah, muidugi peab toimuma pikaajalisem planeerimine. Nagu riigieelarve strateegias seda täna tehaksegi. Teisteski riikides seatakse kululagesid mitmeks aastaks ette, kuid eelarve kehtestatakse seadusena enamasti siiski üheks aastaks. Ikka seetõttu, et majandus ja julgeolekuolukord on etteaimamatu, analüütiline võimekus piiratud ning igal uuel valitsusel peab olema õigus oma eelarvet teha.

Ka nelja-aastast eelarvet hakatakse iga-aastaselt üle vaatama, väidavad idee pooldajad vastu. Aga sellisel juhul tekibki küsimus, milleks siis raha aastateks ette lubada, kui peab jääma võimalus teisiti teha.

Nii ongi väljakutse leida tasakaal arenguks vajaliku stabiilsuse ja demokraatliku poliitikate muutuse vahel. Seniste plaanide ümbertegemine tuleb kokku viia ette antud lubadustega. Ja säilima peab ka võimalus kiiresti reageerida ettearvamatule väliskeskkonnale.

Üks on kindel. Raha kulutada valitsus oskab. Eriti tulevaste aastate arvelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Züleyxa Izmailova ja Indrek KiislerZüleyxa Izmailova ja Indrek Kiisler
Izmailova: riigikogu valimistel on rohelised tagasi pildil

Eestimaa Roheliste liidri Züleyxa Izmailova möönis, et Tallinnas oleks neil olnud kohalikeks valimisteks kasulik mõne teise nimekirjaga liituda, kuid seda ei tehtud silmas pidades riigikogu valimisi.

Roheliste linnapeakandidaadi sõnul on Tallinna linna eelarve maht umbes 60 miljonit eurot 

tamm ja krummtamm ja krumm
Vaata uuesti: Tamm ja Krumm annavad saunale võimaluse

Pühapäeva õhtul Kadrioru roosiaias toimunud presidendi vastuvõttu väisasid ka näitlejad Katariina Tamm ja Piret Krumm, tuues endaga rea humoorikaid sketše.

UUS ERR.ee lühidokkide sari
Martin Kuusk.Martin Kuusk.

Haiguse lugu: elu eluaegse haigusega

Väikesest peale rongide vastu huvi tundnud ning huvist endale ka ameti teinud Martin Kuusk põeb haigust nimega sclerosis multiplex. Sportlikust, elurõõmsast ja pidevalt naljatlevast mehest on võimatu peale vaadates aru saada, et teda tabanud tõbi kuulub tegelikult tõsiste krooniliste haiguste hulka.

ARVUSTUS
Birgitta Festival 2017. "Tosca".Birgitta Festival 2017. "Tosca".

Birgitta kasvatab uut publikut peale

Saatuse tahtel uuele kunstilisele juhile edasi liikunud Birgitta Festival on klassikat hindava püsipubliku kõrval võtnud missiooniks kasvatada peale ka uut ja uudishimulikku publikut, kelle maitse tabamiseks on paletti laiendatud. Selle kinnituseks on alates tänavusest aastast igal aastal kavas ka üks lasteetendus.

UUDISED
Apteek.Apteek.
Konkurentsiamet: apteegireformi pole senini piisavalt analüüsitud

2015. aastal apteegireformi kritiseerinud konkurentsiamet on senini seda meelt, et kehtestatud piirangud tuleks üle vaadata ja võimalik, et ka tühistada, sest muudatustest tulenevat kasu pole piisavalt analüüsitud ja konkurentsi need ei paranda.

SAVISAAR KOHTUS
Kust tuleb väljend „puhas kui prillikivi“?

Edgar Savisaar kasutas tema suhtes esitatud korruptsioonikahtlustusi kommenteerides väljendit „olen puhas kui prillikivi.“ ERR Novaator uuris aga, kust selline väljend tuleb ja mida see õigupoolest tähendab?

Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.Teaduspoliitika ekspert Jana Kolar soovitab Eestil toetada neid teadusvaldkoni, mis pakuvad tuge siinsele ettevõtlusele.

Ekspert: teaduse ökosüsteemis napib sidusust ja läbipaistvust

Euroopa arutab, kuidas püsida konkurentsis Aasia ja USA-ga. 75 miljardi euro suurust eelarvet on vaja kahekordistada, kuid kui reaalne see tegelikult on? Konkurentsis püsimiseks on vaja lihtsust raha taotlemisel ning suuremat sidusust erinevate institutsioonide vahel, kuid needki näivad ületamatud raskused, selgitab ERR Novaatorile intervjuus tunnustatud Euroopa teadusekspert.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

TrompetTrompet
Otse kell 19: klassikakolmapäeva kontsert Tallinna loomaaias

Tallinna loomaaias toimuvad juba mitmendat suve toredad klassikalise muusika kontserdid. Täna pakub rõõmu akordioniduo Aavo Otsa trompetiansambel.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.