Valitsus kaalub laevade Eesti lipu alla toomiseks mitmeid maksusoodustusi ({{commentsTotal}})

Laevade Eesti lipu alla tagasi toomiseks kaalub valitsus rakendada laevapere liikmetele tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu madalamaid määrasid ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu. Teiste riikide maksusooduste tõttu ei sõida Eesti lipu all praegu ükski kaubalaev.

Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 Eesti meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mitmed maailma riigid pakuvad oma lipu all olevate laevade tööjõule nullmaksutaset, mida Eesti Euroopa Liidu riigina rakendada ei saa. Küll aga saaks rakenda ühtlase n-ö madala baastaseme kuus, millest sotsiaalmaksu arvestada.

"See, mida praegu kaalume, oleks maksusoodustus sellisena, et meremeestelt, kes on Eesti lipu all olevatel laevadel, võetakse maksubaasiks kindel summa, mitte nende tegelik palgatase ehk tavameremeestel võiks see tase olla 500 eurot, nooremohvitseridel 1000 ja vanem ohvitseridel 1500 eurot," selgitas majandusminister Kadri Simson.

Merendusnõukoja juht, viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et kui paljuräägitud soodustused rakenduvad, on täiesti reaalne, et Eesti laevad hakkavad Eesti lipu alla tagasi tulema.

"Teiste riikide praktika näitab, et kõik need riigid, kes on läinud sama teed, on saavutanud edu - eranditult kõik, alates Lätist, lõpetades Hollandiga," kinnitas Kõuts.

Kuna laevad ei sõida Eesti lipu all, jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Lisaks sellele on Kõutsi sõnul Eesti lipuga laevade arvukuse suurenemisel ka kaudne majanduslik kasu.

"Lähtume sellest tõdemusest, et iga meremees loob kaldal tinglikult kolm töökohta. See tähendab ka meie tööturukaitset. Ja ärme unustame seda fakti, et kõik see, mis puudutab laevade tegevust, eriti kaubalaevastikku, on puhas eksport," selgitas Kõuts.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. Praegu sõidab mõne teise riigi lipu all umbes 60 Eesti päritolu laeva.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema