Valitsus kaalub laevade Eesti lipu alla toomiseks mitmeid maksusoodustusi ({{commentsTotal}})

Laevade Eesti lipu alla tagasi toomiseks kaalub valitsus rakendada laevapere liikmetele tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu madalamaid määrasid ning laevandusettevõtetele tulumaksu alternatiivina tonnaažimaksu. Teiste riikide maksusooduste tõttu ei sõida Eesti lipu all praegu ükski kaubalaev.

Täna töötab välislippude all hinnanguliselt 6000 Eesti meremeest, kellest paljudel puudub sotsiaalkindlustus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mitmed maailma riigid pakuvad oma lipu all olevate laevade tööjõule nullmaksutaset, mida Eesti Euroopa Liidu riigina rakendada ei saa. Küll aga saaks rakenda ühtlase n-ö madala baastaseme kuus, millest sotsiaalmaksu arvestada.

"See, mida praegu kaalume, oleks maksusoodustus sellisena, et meremeestelt, kes on Eesti lipu all olevatel laevadel, võetakse maksubaasiks kindel summa, mitte nende tegelik palgatase ehk tavameremeestel võiks see tase olla 500 eurot, nooremohvitseridel 1000 ja vanem ohvitseridel 1500 eurot," selgitas majandusminister Kadri Simson.

Merendusnõukoja juht, viitseadmiral Tarmo Kõuts ütles, et kui paljuräägitud soodustused rakenduvad, on täiesti reaalne, et Eesti laevad hakkavad Eesti lipu alla tagasi tulema.

"Teiste riikide praktika näitab, et kõik need riigid, kes on läinud sama teed, on saavutanud edu - eranditult kõik, alates Lätist, lõpetades Hollandiga," kinnitas Kõuts.

Kuna laevad ei sõida Eesti lipu all, jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Lisaks sellele on Kõutsi sõnul Eesti lipuga laevade arvukuse suurenemisel ka kaudne majanduslik kasu.

"Lähtume sellest tõdemusest, et iga meremees loob kaldal tinglikult kolm töökohta. See tähendab ka meie tööturukaitset. Ja ärme unustame seda fakti, et kõik see, mis puudutab laevade tegevust, eriti kaubalaevastikku, on puhas eksport," selgitas Kõuts.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. Praegu sõidab mõne teise riigi lipu all umbes 60 Eesti päritolu laeva.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: