ERR Moskvas: Krimmis satuvad tatarlaste kõrval võimude surve alla ka aktiviste kaitsvad advokaadid ({{commentsTotal}})

Krimmitatarlaste olukord on läinud pärast Venemaa annektsiooni vaid halvemaks - tatarlasi ühendav organisatsioon on tunnistatud äärmuslikuks ning aktivistide vastu on algatatud kriminaalmenetlusi. Süsteemi surve alla satuvad ka advokaadid, kes aktiviste kaitsevad.

Krimmitatarlased on Venemaa võimude jaoks Krimmi poolsaarel praegu potentsiaalselt kõige ebalojaalsem grupp. Nende vastu kasutatakse mitmesuguseid meetmeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kriminaalsajad on algatatud nende vastu, kes järgivad islamiseadusi, moslemite vastu. Need on röövimised, kriminaalasjad krimmitatarlaste rahvusliikumise aktivistide vastu, sinna hulka kuulub ka krimmitatarlaste organisatsiooni ekstremistlikuks tunnistamine, kriminaalasjad ja läbiotsimised ajakirjanike vastu, kontrollreidid mošeedes ja kohtades, kus tatarid, moslemid kokku saavad. See on surve inimkaitsjatele ja advokaadidele," rääkis advokaat Emil Kurbedinov, kes sattus samuti võimude surve alla.

Talle määrati kümme päeva aresti, sest ta avaldas neli aastat tagasi sotsiaalvõrgustikus materjali, mille prokuratuur tunnistas nüüd äärmuslikuks. Võimud annavad nii mõista, et kõigil, kes ei ole nõus Krimmi Venemaaga liitmisega, tuleb tagaplaanile hoida.

"Lihtsam on kaitsta kelme, narkomaane, mõrvareid - see on ohutum kui kaitsta poliitaktiviste või neid, keda on sildistatud äärmuslaseks, terroristiks, separatistiks," tõdes advokaat Edem Semedljajev.

Kasutusele on võetud ka vanad nõukogudeaegsed meetmed, näiteks karistuspsühhiaatria.

"Umbes 15 inimest on sattunud juba psühhiaatriahaiglatesse mingi ekspertiisi jaoks. Seal toimuvad ka lihtsalt ülekuulamised," ütles Kurbedinov.

Moskva advokaadide sõnul ei ole selline olukord ainult Krimmi eripära.

"Rünnakud advokaatide vastu, nende peksmised, tapmised toimuvad mitmes Venemaa regioonis. Veel rohkem on juhtumeid, kui advokaate otsitakse läbi, peetakse kinni," sõnas advokaat Ilja Novikov.

Advokaadid näevad väljapääsuna Euroopa inimõiguste kohtusse pöördumist. Vene õigussüsteemile nad väga lootusi ei pane.

Toimetaja: Merili Nael



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: