Sooline palgalõhe on küll vähenenud, kuid püsib endiselt kõrge ({{commentsTotal}})

Viimastel aastatel on palgalõhe Eesti naiste ja meeste vahel küll vähenenud, kuid püsib endiselt kõrge. CV-Online'i palgauuringute keskkonna Palgad.ee andmetel on samal positsioonil töötavate naiste palk meeste omast keskmiselt 9 protsenti madalam.

Eestis on palgalõhe endiselt Euroopa Liidu suurim ja just seetõttu on ellu kutsutud igakevadine võrdse palga päev. Siiski liiguvad asjad väga vähesel määral paremuse poole, vahendas "Aktuaalne kaamera".

2015. aastal oli Eurostati andmetel palgalõhe Eestis langenud 26,9 protsendini. Palgad.ee uuris konkreetsemalt, kui suur on palgalõhe samal positsioonil töötavatel inimestel ja selgus, et ka sellises võrdluses on vahe kahe protsendi võrra vähenenud.

"Kui on 50 000 vastajat ja rohkem, siis me ei räägi enam puhtalt mingist statistilisest veast, vaid midagi turul on muutunud. Ja kui siia juurde panna veel Eurostati andmed, mis näitab, et sooline palgalõhe on 2013 versus 2015 alanenud 2 protsendi võrra, siis me saame rääkida muudatustest turul," selgitas CV-Online'i arendusjuht Heikko Gross.

"Kui me vaatame Palgad.ee andmestikku ja reaalselt makstavat palka konkreetsete posistsioonide lõikes, siis kui 2015. aastal sai mees tuhat eurot ja sama töö eest sai naine 890 eurot, siis 2017. aasta väljavõtte järgi mees saab tuhat eurot ja naine 910," tõi ta näite.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni president Anu Viks ütles, et kuigi ühel ametikohal töötava mehe ja naise palgaerinevus on tõsine murekoht, mõjutab üleüldist palgalõhe protsenti siiski rohkem see, et nn pehmemad alad, kus valdavalt töötavad naised, on madalamalt tasustatud.

"Probleemi lahendab palkade ühtlustamine. Kui meestele sobib rohkem tehniline töö, naistele sobib rohkem laste ja inimestega tegelemine, siis nii see ongi, aga palgad peaksid olema võrdsed. Üks suur samm, mida me saaksime teha, on populariseerida praeguseid traditsioonilisi naistealasid nagu haridus, sotsiaalvaldkond ka meeste seas," rääkis Viks.

Ta lisas, et näiteks mehed ei lähe õpetajaks, kuna palk on väike. Aga samas, mida rohkem oleks meesõpetajad, seda kiiremini tõuseksid tema hinnangul ka õpetajate palgad.

Toimetaja: Merili Nael



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: