Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast ({{commentsTotal}})

Eesti Maaülikool on mures loomaarstiõppe tuleviku pärast. Loomaarstide kliiniliseks õppeks napib raha ja see võib viia maaülikooli rahvusvahelisest akrediteeringust ilmajäämiseni.

Paar aastat tagasi võeti vastu seadusesäte, mille kohaselt maaülikooli loomaarstiõppe kliiniline õpe oleks pidanud saama riigieelarvest lisarahastuse. Seni ei ole raha aga tulnud ja maaülikooli hinnangul on loomaarstide õpetamise tase alarahastuse tõttu kriitilise piirini jõudnud, vahendab "Aktuaalne kaamera".

"Põhimõtteliselt niisuguse trendi jätkudes igaljuhul veterinaarmeditsiini õpetamine meil hääbub, sest me ei suuda lähitulevikus enam täita rahvusvahelise veterinaaride organisatsiooni nõudeid veterinaaride ettevalmistamisel," kurtis Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.

Praegu on maaülikoolil vastav akrediteering olemas, kuid selle püsimajäämiseks tuleb pidevalt täita ka vastavaid nõudeid. Seadmed vajavad uuendamist, kliinik peab tagama ööpäevaringse valve ja arendada tuleks ka bioohutuse valdkonda. Akrediteeringust ilmajäämine mõjutaks kõige rohkem aga just tudengeid

Õppeprorektor Paavo Kaimre sõnul ei pruugita tudengite lõputunnistust mujal tunnustada ja töö leidmine, mis on praegu tunnistuse kaudu tagatud, ei pruugi enam toimida.

Haridusministeeriumi vaates võiks abi olla maaülikooli sisemiste ressursside ümberjagamisest.

"Maaülikool võiks vähendada neid valdkondi, milles tema roll ei ole nii oluline, võiks keskenduda rohkem veterinaarmeditsiinile ja seesmiste ressursside abil rohkem toetada veterinaarmeditsiini," arvas haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.

Maaülikooli rektori sõnul on aga ümberjagamised juba tehtud ja puudujäägid kaetud teiste erialade arvelt, mis samuti nii kannatada saavad.

"Kui me tahame õpetada loomaarsti, siis me ei saa ainult oma kliinikutes õpetada, vaid me peame sõitma farmidesse ja see on teadupärast väga kallis. Ja praegu keegi lehma selleks, et tudengid teda ravima õpetada enam kliinikusse tuua ei taha ja me peame paratamatult ise lehma juurde sõitma," sõnas Mait Klaassen.

Loomaarstide kliiniline õpe on kulukas ja kõikide vajaduste katmiseks vajab maaülikool aastas veidi üle poole miljoni euro lisaraha. Praegu toetab riik loomaarstide praktika korraldust pea kümme korda väiksema summaga.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: