Perevägivalla all kannatajate aitamist pärsib rahapuudus ({{commentsTotal}})

Kuigi president Kersti Kaljulaid kutsus oma aastapäevakõnes üles pöörama suuremat tähelepanu perevägivallaga võitlemisele, ei saa rahanappuse tõttu näiteks pere-vägivalda pealt näinud lapsed Eestis nõustamist. Naiste tugikeskuste töötajate sõnul kannatab seetõttu laste vaimne ja füüsiline tervis ning vägivaldne peremudel hakkab korduma põlvest põlve.

Psühholoog Ülle Kalvik ütles nädalalõpu uudistesaatele "AK.Nädal", et kõige raskem tõendada vaimset vägivalda, mis on kõige hävitavam. "Pidev alandamine, pidev märkuste tegemine," ütles Kalvik.

Ta lisas, et vaimne vägivald on salakaval, see areneb hiilivalt, kuni on ohvri allutanud nii, et ta on segaduses ega mõista, mis tegelikult toimub. Kõige vähem räägitakse seksuaalsest vägivallast, mille all vägivallatseja ohvrid samuti kannatavad.

Naiste tugikeskus aitas ühel vägivalla ohvriks olnud naisele mõista, et ta ei ole vägivaldses suhtes süüdi, nagu mees talle sisendanud oli. Lisaks anti nõu juriidilistes ja muudes küsimustes. Peavarju sai naine sõprade juures. Kel peavarju pole, neile pakub seda tugikeskus.

Riik ootab, et vajadusel tuleb lapsele korraldada psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia. Eesti väiksemates piirkondades ei pruugi neidki spetsialiste olla.

"Teenuse kirjeldusel nii väga viga ei olegi, aga tegelikult vaja oleks lihtsalt rahastust, et seda teenuse kirjeldust ka täita nii nagu see kirjutatud on, sest laste nõustamiseks raha ette nähtud ei ole," ütles Tallinna naiste kriisikodu juhataja Inga Mikiver.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõdes, et laste psühholoogilise abiga on olukord Eestis üsna keeruline. "Loomulikult panustame sellesse, et oleks lõpuks ka laste psühholoogiline nõustamine ja abi oleks kõikides maakondades kättesaadav, kuid tõsi ta on, et tänase seisuga ta veel igal pool nii ei ole," sõnas minister.

Eelmisel aastal eraldas riik naiste tugikeskustele kokku 725 000 eurot, sel aastal 641 000. Riik ostab teenust hanke korras..

"Minu arvates riigihange, kus valitakse miinimumpakkuja, ei ole küll kooskõlas meie eesmärgiga kliente paremini aidata, sest ka meie lasime ütleme sellest võimalusest 13 000 alla selleks, et võita Harju maakonnas," rääkis Inga Mikiver.

Tallinna naiste kriisikeskus peab varjupaika ning teenuseid pakkuma 30 Harjumaa ja Tallinna naisele. Linn on andnud ruumi, kus on 16 kohta, ülejäänu üüritakse korteritena Tallinna üüriturult. Suure südamega töötajate palgad on väikesed ja koormus suur. Öövalves ja nädalavahetustel töötatakse miinimumpalga eest. Ossinovski ütleb, et tuleva aasta riigieelarvest taotletakse teenusteks lisa ja parandatakse õigusabi kättesaadavust.

"Täna on üsna selline groteskne olukord, kus naine saab kodus mehe käest peksa, algatatakse kuriteo menetlus ja vägivallatseja mees saab automaatselt riigi õigusabi, naine peab hakkama seda riigilt taotlema, tõestama, et tal ei ole rahalisi vahendeid, et ise selle eest maksta," rääkis Ossinovski. "Me praegu arutame siseministeeriumi, justiitsministeeriumiga üleminekut sellele süsteemile, et juhul, kui naine saab kodus peksa, siis mitte naine ei pea lastega ära minema varjupaika, vaid tegelikult vägivallatseja võiks kodust eemale viia, saada viibimiskeelu ja seejärel siis saada ka vajalikku nõustamist selleks, et oma probleemidest üle saada."

Toimetaja: Indrek Kuus

Allikas: ERR



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: