Õiguskantsler ei pea mupole jõuvõtete kasutamise õiguse andmist õigeks ({{commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise esitas siseministeeriumile hulga argumente, miks ei peaks munitsipaalpolitseinikele jõukasutamise õigust andma.

Siseministeerium tuli hiljuti välja eelnõuga, millega soovitakse kohalike omavalitsuste korrakaitseametnikele anda õigus kasutada jõudu. Eelnõu kohaselt võiksid praegu peamiselt bussijäneseid ja valesti parkijaid otsivad ametnikud tuvastada inimese joovet, pidada korrarikkujat kuni 48-tunniks kinni ning võtta vajadusel appi käerauad.

Õiguskantsler siseministeeriumis sündinud mõtet õigeks ei pea. Õiguskantsleri nõuniku Helen Kranichi sõnul on küll hea see, kui kohalikul omavalitsusel on võimalus panustada avalikku korda, kuid selleks võib kasutada ka näiteks ennetavaid kampaaniaid.

"Kui see tegevus jõuab selle piirini, mis puudutab inimesi, nende õiguste-vabaduste piiramist või lausa jõu kasutamist, siis peaks seda tegevust jätkama see, kellel on selleks erilised oskused, teadmised ja väljaõpe ehk politsei," märkis Kranich.

Just kohalike omavalitsuste ametnike ettevalmistus on üks probleem, millele õiguskantsler tähelepanu juhib.

Siseministeeriumi teatel töötatakse küll välja vastavat õppekava, kuid õiguskantsler juhib tähelepanu, et politseil on lisaks ka kogemused ning toimiv sisekontroll.

Lisaks ei piisa õiguskantsleri hinnangul ühekordsest koolitusest, kuna politseinike sobivust oma ametisse kontrollitakse regulaarselt.

Teine õiguskantsleri tõstatatud argument on õiguslikum - nimelt loodi korrakaitse seadus muuhulgas selleks, et politsei üheselt üle Eesti saaks hinnata, mis on avaliku korra rikkumine ning kuidas vajadusel reageerida.

Munitsipaalametnik aga võib võtta aluseks oma valla või linna heakorraeeskirja, kus on näiteks keelatud suitsukoni maha visata või rõdu piirdest kõrgemal pesu kuivatada.

"Kui nüüd minna seda teed, et usaldada avalik võim kellelegi teisele peale politsei, siis selle tulemuseks ei tohi olla, et ma lähen üle ühe valla või linna piiri ja oleksin justkui hoopis teistsuguses õigusruumis. Et ma ei tea, mis on keelatud, mis on lubatud," nentis Kranich.

Niisiis vältida tuleks olukorda, kus ametnik läheb lahendama tema vallas väärteoks kuulutatud rikkumist, rikkujaga tekib konflikt ning ametnik tunneb, et tal tuleb jõudu kasutada. Ja seda kõike näiteks seepärast, et inimene algselt laulis liiga valjusti.

Tänaseks on eelnõule kõige suuremat toetust avaldanud Tallinna munitsipaalpolitsei ning nende põhiline argument on, et kui piletita bussireisija bussist ei lahku, tuleb talle praegu politsei kutsuda.
Õiguskantsler juhib aga tähelepanu sellele, et ligi 10 aastat tagasi kaalus riik, kas bussijäneste suhtes üldse karistusõigust rakendada.
Iseenesest on ju piletita sõit lepingu rikkumine, ehk tsiviilasi.

"Kas see piletita sõit ja selle kontrollimine on ühiskonna mõttes niivõrd kaalukas, et sellele on vaja täiendavat avaliku võimu ja jõu tuge? Või siis on alternatiiviks see, et tegemist ongi sellisel leppetrahvile sarnaneva rikkumisega," märkis Kranich.

Toimetaja: Marek Kuul



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: