Palo: Eestisse tuleb juurde tuua 2000 IT-spetsialisti mujalt ({{commentsTotal}})

{{1488788287000 | amCalendar}}

Ettevõtlusministri Urve Palo (SDE) sõnul ei kata Eesti haridussüsteemist tulijad Eesti tegelikku IKT-sektori tööjõu vajadust, mistõttu tuleb 2000 spetsialisti tuua siia mujalt.

Palo sõnul on täna Eestis puudu 7000 IT-spetsialisti ning aastaks 2020 on neid puudu juba 8600, mistõttu majandusministeerium käivitab projekti, millega 2000 neist tuuakse teistest riikidest.

"Eestis on probleem, et meil on vaja rohkem andmetöötlejaid, programmeerijaid. Oleme nüüd mõelnud välja, kuidas tuua siia 2000 spetsialisti," märkis Palo.

Palo sõnul on selleks vajalikud tegevused Eestisse tööle asumisega seotud avalike teenuste nagu elamisluba, perearst, koolikohad, eluase jne jaoks ühtse keskkonna loomine, sealhulgas tööloa taotlemise hõlbustamine e-residentsuse abil.

"Oleme välja arvutanud, et kui Eestisse tuleks 2000 IT-spetsialisti, kes teeniks tagashoidlikult võttes 2500 eurot brutopalka - paneme sotsiaalmaksud otsa ja korrutame 12, siis lisandub 80 miljonit eurot aastas Eestis majandusse," selgitas Palo.

Tema sõnul on selle projekti kulukus aastatel 2018-2022 ehk viie aasta peale 10 miljonit eurot. "See raha tuleb sellest projektist kiiresti tagasi," kinnitas ta.

"Lisaks sellele, et on vaja ettevõtjaid aidata rahaliselt, siis on vaja ka teadmisi kasvatada. Kui me tahame tootlikust tõsta ja palku tõsta, siis kõik on seotud. Tänapäeval peab olema IT-oskus igal ühel ja siin me tahame aidata ja panustada," ütles Palo.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IT-valdkonna asekantsler Siim Sikkut ütles "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi Eesti üles leidmisega pole siin töötada soovijatel probleeme, ei ole siia tulemine kõige kergem.

"Perega tulek on päris keeruline, et leida lastele kohti lasteaias või koolis. See kohanemisteenus, et aidata neil Eestisse tulla, siin hakkama saada ja oma elu sisse seada - see vajab edasi arendamist," lausus ta.

Teisalt on Sikkuti sõnul probleemiks, et paljud Eesti ettevõtjad ei mõtle sellele, et tööjõupuuduse korral oleks lahendus välistööjõu kaasamise näol.

Programm Work In Estonia läheb Sikkuti kinnitusel edasi ning seda on plaanis arendada.

Toimetaja: Marek Kuul



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: