Haigekassa suunab tänavuse eelarvekasvu peamiselt soodusravimitesse ({{commentsTotal}})

{{1488810658000 | amCalendar}}

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ning juhatuse liikmed Maivi Parv ja Pille Banhard andsid ülevaate tervishoiuteenuste mahtudest 2017. aastal ning järgnevate aastate väljavaadetest.

Haigekassa tänavune eelarve kasvas võrreldes mullusega 70 miljonit eurot, valdavalt suunatakse eelarvekasv uute soodusravimite kompenseerimisele. Statsionaarse ravi maht kasvas samuti kergelt. Suurim osa eelarvest läheb eriarstiabile.

Viimase viie aasta kasv on olnud 200 miljonit eurot, jõudes möödunud aastal 1,1 miljardi euroni. Samas läks eelarve nelja protsendiga lõhki.

Tänavusesse eelravesse on kavandatud ligi 3,2 miljonit eriarstiabi ravijuhtu, mida on 3000 võrra rohkem kui möödunud aastal. Lisaks eraldati teenuste kättesaadavuse parandamiseks täiendavad kümme miljonit eurot.

Kuna vajadused on alati suuremad kui võimalused, siis sõnastab haigekassa rahastatavad nõudlused, mida siis eelarvega rahuldatakse. Tänavu on nõudlus 67 miljonit eurot suurem eelarvestatud võimalustest (möödunud aastal jäi vajadusest rahastamata 74 miljonit).

Lisaks on täiskasvanute hambaraviks arvestatud kuus miljonit eurot ja jätkuvalt haigekassa reservi jääv 23,6 miljonit eurot, mis eelarves ega nõudluses ei kajastu.

Haigekassa lepingupakkumisel raviasutustega võetakse arvesse varasemat lepingutäitmist, st jälgitakse, kas raviasutustel on võimekust osutada teenust igal erialal.

Haigekassa ei ole palku raviasutuste lepingusse arvestanud, ostetakse puhtalt raviteenust, mille hinnad püsivad möödunud aasta tasemel. Enamik raviasutusi on lepingutele juba alla kirjutanud.

Lepingu ületamine ehk üle lepingumahu raviteenuste osutamine on teatud maani haigekassa jaoks aktsepteeritav ning seda tasustatakse koefitsiendiga, ent selleks, et ohjata massilist lepinguületamist, tänavu täiendavaid reegleid kehtestatud ei ole - neljandat aastat jätkuvad samad mängureeglid. Seega ei ole haigekassa ka tänavu kaitstud massilise ületöö tasustamise eest, ehkki haigekassa juhi Tanel Rossi sõnul jälgitakse raviasutuste eelarves püsimist väga teraselt.

Maivi Parv selgitas, et teatud paindlikkus on lubatud, sest täielikult ennustada vajadusi ei õnnestu - näiteks võib raviasutus oma eelarve sees ümber paigutada statsionaarse ravi raha ambulatoorse alla või tõsta ühelt erialalt raviraha teisele oma eelarve piires.

Kolmandik patsiente õigeaegselt eriarstile ei saa

Kui nii statsionaarse kui päevaravi ravijärjekorrad eriarstiabile on tänavu võrreldes möödunud kahe aastaga kasvanud, siis ambulatoorsete vastuvõttude järjekorrad on lühenenud. Maivi Parve selgitusel on põhjuseks raviasutuste tehtud muudatused oma plaanilise ja erakorralise ravi kavandamises, rohkem aegu väljastatakse korduvvisiitidele. Sisuliselt aga muutust toimunud pole.

Eriarstiabi järjekord ei tohiks ületada kuute nädalat, kuid järjekorrad on siiski kolmandikul juhtudest pikemad. Samas on keskmine ooteaeg kolm nädalat. Pave kinnitusel on pilt jäänud viimastel aastatel samaks.

Haigekassa peab oluliseks, et inimene saaks arstile vastavalt oma haigusseisundile. Üha enam rakendatakse e-konsultatsiooni, mis lühendab ka ravijärjekordi. Arstidel on õigus valida, kui kiiresti patsient ravile saab, lähtuvalt tema häda akuutsusest.

Toimetaja: Merilin Pärli

Allikas: ERR



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: