Tallinna liikluskorralduse juht ei toeta prefekti ettepanekut piirkiirust langetada ({{commentsTotal}})

Põhja prefekt ja Tallinna liikluskorralduse juht jagavad seisukohta, et mida väiksemal kiirusel toimub jalakäijaga kokkupõrge, seda kergemad on tagajärjed, kuid linn ei näe lahendust piirkiiruse alandamises.

Põhja prefekt Kristian Jaani kirjutas mõne päeva eest Postimehes, et ei pea olema teadlane saamaks aru, et tõenäosus jalakäijal kokkupõrkes autoga ellu jääda sõltub sõiduki kiirusest.

Eriti ohustatud on tema hinnangul liikluses eakad jalakäijad, sest juht ei pruugi tunnetada 40 km/h ja 60 km/h vahet, kuid eakale jalakäijale tähendab see, et kahekordistub võimalus läheneva sõiduki kiirust valesti hinnata ja langetada otsus teele astuda, mis võib lõppeda surmaga.

Tallinna liikluskorralduse juht Talvo Rüütelmaa ütles ERR-ile, et piirkiiruse vähendamise ettepanekut on aastate jooksul erinevates liikluskomisjonides korduvalt arutatud, kuid seni pole veenvaid argumente selle rakendamiseks lõpuks leitud.

Rüütelmaa rõhutas, et iga piirang, mida seatakse, peab olema vajalik ja põhjendatud, sest niisama piiranguid seada ei ole vaja ega tohigi.

Ta selgitas, et ajal, mil jalakäijaid on liikluses palju, on ka autosid liikluses palju ning liiklustihedas situatsioonis ei kasvagi autode kiirus ka praegu üle 40km/h.

"Nüüd veel liiklusmärkidega piiratagi see 40 km/h – ei ole nagu sügavat mõtet selles olukorras," hindas Rüütelmaa.

Omaette küsimus on see, et kui 50 km/h on asulas lubatud maksimaalne sõidukiirus, siis esimene eesmärk peaks olema, et sõidukijuhid hakkaks sellest kinni pidama.

Ka sissevaade rasketesse liiklusõnnetustesse asula sees toob välja, et raskete tagajärgede õnnetused pole toimunud seetõttu, et auto on sõitnud 50km/h, vaid märksa suuremal kiirusel. "Näiteks Tartu maanteel toimunud ja enam kui kümne jalakäijast kannatanuga liiklusõnnetuses oli kiirus meeletu, ligi 100 km/h," tuletas Rüütelmaa meelde.

"Kui paneme üles 40 km/h märgi, on ikka keegi, kes sõidab 100-ga. Ja öösel, kui jalakäijaid praktiliselt pole, pole mingit põhjust, et peaks sõitma 40-ga," sõnas liikluskorraldaja.

Rüütelmaa hinnangul on kõige halvem trend see, et paljud juhid üritavad sõita lubatust +10 km/h kiiremini. "Kui sõida Järvevana teel 70-ga, on mul pidevalt tunne, et olen kõigil jalus. See ei ole normaalne."

Juba see, kui juhid sõidaks lubatu piires, oleks liikluspilt Rüütelmaa arvates palju-palju ohutum. Selleks on tema arvates vaja tõhustada järelevalvet. Seejuures mitte raisata politsei ressurssi, vaid võtta rohkem kasutusele automaatset järelevalvet ehk kiiruskaameraid.

"Esimene koht Kristiine ristmikul toimib ja ilmselt on neid kohti veel, kuhu tasuks kaamerad üles panna. Autojuht peab ise teadvustama, et +10 km/h võibki olla see, mis toob rasked tagajärjed. Aga et 50 km/h oleks linnas liigeldes kuidagi ohtlik, seda seisukohta ma ei jaga," ütles Rüütelmaa.

Toimetaja: Priit Luts



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: