Komisjonid õiguskantsleri alkoholiaktsiisi ettepanekut ei toeta ({{commentsTotal}})

{{1488799074000 | amCalendar}}

Riigikogu rahanduskomisjon ja põhiseaduskomisjon arutasid esmaspäeval õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut, mille kohaselt on alkoholiaktsiisi ennaktõus põhiseadusega vastuolus ja tuleks sellega kooskõlla viia, kuid kumbki komisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut.

"Komisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut ja peab alkoholiaktsiiside tõusu põhiseaduspäraseks," teatas põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher (IRL) ERR.ee-le.

Ta põhjendas, et alkoholiaktsiiside tõus ei ole ootamatu muudatus, vaid seda debatti on peetud juba aastaid, eesmärgiga ühtlustada erineva etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide aktsiisimäärasid.

Vaher: "maksuredel" on pidev õiguspraktika

"Sellest muudatusest anti teada üle poole aasta varem, mis on piisav, et arvestada vastavate isikute huvisid ja ootusi," sedastas Vaher komisjoni seisukohta. Ta teatas, et nn maksuredeli muudatus ehk ühe valitsuskoalitsiooni siduva maksuotsuse tegemine järgmisele, mida õiguskantsler Ülle Madise oma seisukohas taunis, ei ole kasutusel sugugi esimest korda - seda on varasemalt kasutatud nii tulumaksumäärade kui ka aktsiisimäärade puhul, mistap võib seda Vaheri hinnangul pidevaks õiguspraktikaks pidada.

"Kehtiva lubaduse murdmiseks seda pidada ei saa. Uuel riigikogu koosseisul või valitsuskoalitsioonil on õigus muuta aktsiisimäärasid ja see on igati demokraatiale kohane põhimõte," teatas Vaher, selgitades, et õiguskantsler ei vastustanud mitte aktsiisimäärade tõstmist kui sellist, vaid selle otsuse tegemise viisi. 

Samale seisukohale jõudis ka rahanduskomisjon.

"Õiguskantsler tutvustas komisjonile oma seisukohta, kohal olid rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi esindajaid, nii et komisjoni liikmed said ka nende käest küsimusi küsida," ütles komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin BNS-ile.

Komisjoni liikmed esitasid õiguskantslerile Stalnuhhini sõnul 12 küsimust, peale mida otsustas komisjon kujundada antud küsimuse seisukoha ning otsustas õiguskantsleri ettepanekut mitte toetada.

"Need viited toodud maksudele ei tundu korrektsed, olemasolevad pretsedendid ja mõne sõna tõlgendamine on ka üsna kahtlane," rääkis Stalnuhhin õiguskantslei ettepaneku mittetoetamise kohta. "Õiguskantsler alustas ka sellest, et ta pole üldse kindel, et riigikohus teda toetab, kui asi jõuab sinna," lisas ta.

"Kokkuvõtvalt kogu see arutelu lõi mingi teatud täpsema ettekujutuse, aga tegelikult oli see igaühel juba varem formeeritud. Ma ei saa öelda, et siin oleks midagi eriti huvitavat olnud, kokku kestis see arutelu 40 minutit," ütles Stalnuhhin.

Arutelu jätkub suures saalis

Edasi peab Stalnuhhini sõnul antud küsimust arutama riigikogu. "Nüüd riigikogu juhatus otsustab, et mis päeval ta selle arutelu riigikogu saali määrab," ütles ta.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on lahja alkoholi aktsiisimäära ennaktõus põhiseadusega vastuolus, kuna see rikub ettevõtlusvabadust ning õiguspärase ootuse põhimõtet. Madise hinnangul on põhiseadusega vastuolus alkoholiaktsiisi määrade varem planeeritust kiirem tõus tänavu 1. juulist ja järgmise aasta 1. veebruarist. Seetõttu tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia seadus põhiseadusega kooskõlla.

Alkoholiaktsiisi ennaktempos tõusuga murdis riigikogu aga tähtaegadega seotud lubadust ning vastu võetud seadus läks vastuollu ettevõtlusvabadusega koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega, leidis Madise.

Kui ka riigikogu täiskogu Madise seisukohta arvesse võtta ei soovi, on õiguskantsleril õigus pöörduda riigikohtusse.

"Otsuse peab tõenäoliselt langetama riigikohus, kes ongi mõistlik osapool, kui riiklikud institutsioonid ei jõua omavahel ühtsele seisukohale," tõdes ka põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Allikas: BNS, ERR



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: