Rain Kooli: demokraatia lõpp ({{commentsTotal}})

Mis siis, kui iga inimkonna ajaloo demokraatliku perioodi saatus ongi eksisteerida nii kaua, kui peale kasvavad põlvkonnad, kelle isiklik kogemus on piisavalt kaugel eelmise demokraatia ja vabaduste aja lõpule järgnenud autoritaarse faasi kokkuvarisemisega kaasnenud kataklüsmidest, mõtiskleb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio kommentaaris.

Teinekord tundub mulle, et viimasel ajal palju kasutatud keelend „tõejärgne ajastu“ on veel tagasihoidlik väljend. Me oleksime üha enam justkui Alice’id Imedemaal – nii palju sellest, mis tundus veel hetk tagasi kindel ja selge, moondub, teiseneb, muutub enda vastandiks või võtab kõige üllatavamaid vorme.

Väljamõeldiste levitaja rüütab end tõekuulutajaks, variser vagaks, võimuihar päästjaks, agressor heategijaks ja kes on vea teinud, ei palu vabandust, vaid kuulutab end ohvriks.

Tõde on vale, tsiteerivad mõned meie aega kommenteerides George Orwelli hoiatusromaani „1984“ – tsiteerivad valesti, sest tegelikult kõlasid need Orwelli väljamõeldud ühiskonda valitseva Partei kolm loosungit romaanis hoopis nii: „Sõda on rahu. Vabadus on orjus. Teadmatus on jõud.“

Sõnade vale ja tõde tähendus on muidugi tänapäeval samuti lahustunud, õnneks küll mitte nii põhjalikult, nagu nende lahuste loojad ja kõige aktiivsemad ärakasutajad sooviksid.

Me kõik oleme juba kuulnud üle ookeani kandunud väljendit „alternatiivsed faktid” – mis on oma olemuselt absurd, sest kui tõde võib olla nii mõnelgi juhul (näiteks küsimuse puhul, kumb on mõnusam, jooksmine või ujumine) raskesti tuvastatav või sõltuda vaatenurgast (ühesõnaga olla suhteline), siis fakt ehk tõsiasi saab olla ainult absoluutne. Alternatiivne fakt on seega lihtsalt eufemism sõnale vale.

Kuid viimasel ajal on võetud uuskasutusse ka ammusest ajast tuntud võte – valeks kuulutatakse üha sagedamini ka kõik see, mille olemasolu ei juhtu konkreetsele kuulutajale meeldima või sobima. Kliima soojenemine, lähisuhtevägivald, HIV epideemia, vihakõne kasv, kuritegevus, palgalõhe, metsade lageraie – sisuliselt kõiki nähtusi on võimalik ignoreerida lühida lausega „Vale! Pole olemas!“ Mingi meie aja nähtus see muidugi pole, võttes arvesse, et juba paavst Paulus V teatas midagi sarnast Kopernikuse väite kohta, et Maa tiirleb ümber Päikese.

Mis siis, kui tagades sõnavabaduse ja kodanikuõigused ka neile, kes on valmis sobiva võimaluse tulles demokraatia kõhklematult jalge alla tallama, hoiab meie ühiskonnavorm pärani Pandora laegast, millest vabanenud jõud lõpuks laekahoidja koos vabaduste, õiguste ja põhiväärtustega alla neelavad?

Kogu selle Imedemaa keskel tabasin end ühel hommikul, valguse libisedes üle katuste, mõttelt.

Piiravatest usulistest ja poliitilistest dogmadest pääsemiseks kasutati inimkonna arengus ju piisavalt argumendina ka väidet, et tõde pole absoluutne, vaid suhteline. Demokraatia olemusse kuulub jällegi ka oma vastaste vabaduste austamine.

Aga mis siis, kui meie demokraatlik nüüdisühiskond ongi endale ise haua kaevanud? Mis siis, kui meie aja seeme on meie endi külvatud ja nüüd on lihtsalt välja ilmunud need, kelle hoogne aednikutöö pöörab omaaegsed plussid miinusteks ja väited pahupidi, oma peegelpiltideks?

Mis siis, kui tagades sõnavabaduse ja kodanikuõigused ka neile, kes on valmis sobiva võimaluse tulles demokraatia kõhklematult jalge alla tallama, hoiab meie ühiskonnavorm pärani Pandora laegast, millest vabanenud jõud lõpuks laekahoidja koos vabaduste, õiguste ja põhiväärtustega alla neelavad?

Veelgi enam – mis siis, kui see ongi iga demokraatliku perioodi saatus? Eksisteerida nii kaua, kuni peale kasvavad põlvkonnad, kelle isiklik kogemus on piisavalt kaugel eelmise demokraatia ja vabaduste aja lõpule järgnenud autoritaarse faasi kokkuvarisemisega kaasnenud kataklüsmidest. Nad ei mäleta hävingut ja viivad lõpuks maailma selleni – siis, kui tekivad piisavalt sihikindlad ja põhimõttesse eesmärk pühendab abinõu uskuvad eesttõmbajad.

Tabasin end veel teiselt mõttelt – kas ma teeksin sel juhul midagi teisiti?

Ei usu. Inimõigused, kodanikuvabadused ja demokraatlikud alusväärtused on minusugusele headusse, õiglusesse ja inimeste õilsusesse uskuvale inimesele liiga palju väärt, et neid kahetseda või murda. Ja kui mitte sellel sajandil, siis vast mõnel järgmisel õpime neid ka päriselt hoidma.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Allikas: Vikerraadio kommentaar



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema